Aeg-ajalt juhtub seda (peaaegu) kõigiga – vaatamata kõigile headele kavatsustele lähed kellegagi tülli, tekib konflikt. Kolleeg töötab sulle justkui vastu ja ei saa su hiilgavatest ideedest aru. Sinu naine/mees võtab su jutust välja kaks sõna, mis talle ei meeldi. Pooltuttav inimene ütleb tänaval (või Facebookis) midagi, mis justkui tundub jube sapise alatooniga olevat. Kas tõesti on inimesed ümberringi nii pahatahtlikud ja kõigil on midagi sinu vastu? Tõenäoliselt mitte, probleem on lihtsalt kommunikatsioonis.Loe edasi

Nädal tagasi olin ma Tartu Ülikooli Füüsikainstituudis, kus toimus Garage48 Hardware & Arts 2017 hackathon.

Mis on Garage48 hackathon? See on reede õhtust pühapäeva õhtuni kestev üritus (~48 tundi), kus osalevad arendajad, turundajad, disainerid ja muude oskustega inimesed. Loe edasi

Head uut aastat! Mina blogi alustab uuel aastal uue aadressi, platvormi ja välimusega. Sisu on samuti uus, kuigi ka kõik vana sisu on siit kätte saadav. Kui eelmisel aastal lubasin igal nädalal vähemalt ühe postituse teha ja peaaegu suutsin eesmärgi täita, siis sel aastal sellist lubadust ei anna. Küll annan endast parima, et võimalikult tihti siiski kirjutada. Vana blogi uudiskirja tellijad tõstin uude süsteemi üle ja kui sa tahad ka uudiskirjaga liituda, siis keri allapoole ja paremal all nurgas peaks vastav kastike avanema.Loe edasi

Aasta viimasel päeval võtan kokku oma aasta blogis. 2016. aasta alguses püstitasin endale eesmärgi postitada igal nädalal vähemalt ühe postituse, kokku siis 53 postitust. Käesolev kirjutis on 50. postitust sel aastal, seega täitsin oma eesmärgi 94% ulatuses. Mõtteid oli küll palju, millest kirjutada, aga otsustasin pigem sihtida kvaliteeti, mitte kvantiteeti – seetõttu jätsin mõne vähemolulisema teema kirjutamata ja paar postitust ootab veel lõpunitegemist uuel aastal.Loe edasi

Mõni aeg tagasi kirjutasin võimalikult efektiivsest heategevusest. Jõulukuu on tavaliselt populaarne aeg hea tegemiseks, aga efektiivsuse asemel kiputakse abistama pigem (suhteliselt) lähedal olijaid. Arusaadav – kaasmaalasi aidates on side kuidagi vahetum ja tulemus tundub rohkem käegakatsutav. Kuigi ehk mitte kõige efektiivsem, on see ikkagi parem kui üldse mitte heategevusega tegeleda.Loe edasi

Eesti suurimal tehnoloogiakonverentsil Latitude59 osales 1500 inimest. Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit osales sel aastal 53 056 inimest, mina olin üks neist. Et sellest üritusest aru saada, peab seal ise kohal käima. Teine parim viis on lugeda minu blogipostitust viiest meeldejäävamast elemendist.Loe edasi

Hiljuti avastasin, et maailmas on olemas heategevusorganisatsioon The Vegan Society, mill eesmärgiks on tõsta teadlikkust veganluse kohta ja aidata inimesi teekonnal tõeliseks veganiks. Kui see teema mu kõrvu (okei, arvutiekraanile) jõudis, ei saanud ma täpselt aru, et miks peaks keegi annetama veganluse propageerimiseks, kui maailmas on miljoneid inimesi, keda on tõesti vaja aidata, sest tegu on elu ja surma küsimusega. (Ja ma ei saa senimaani aru, miks peaks keegi neile raha annetama, aga see ei ole selle postituse põhiteema.)

Kui hakkad head tegema, tasub hästi läbi mõelda, mida täpselt tegema peaksid – mõni heategevus võib olla palju efektiivsem kui teine. Efektiivsem selles mõttes, et iga annetatud euro annab suurema tulemuse. Ma ei ole esimene, kes selle mõtte peale tuli: maailmas on välja töötaud peaaegu et teadusharu – efektiivne altruism – mille fookuses on võimalikult palju kasu toov heategevus. Ma olen kindel, et 100 eurot Vegan Society’le annab märksa väiksema panuse kogu maailma heaolutaseme kasvu kui näiteks 100 eurot SOS Lastekülale.

Bill ja Melinda Gatesi heategevusorganisatsiooni põhimõte on “All lives have equal value” ehk siis kõik inimesed on võrdsed – me peaksime hoolima sama palju hädasolijatest siin Eestis kui ka teisel pool maakera. Ja siin tuleb mängu see efektiivsus. Näiteks Malaaria on Aafrika laste seas üks suurimaid surmapõhjuseid, seda saab ära hoida sääsevõrgu abil, mis maksab 5 dollarit. Mul on tehtud SOS Lastekülale püsiannetus 10 eurot kuus, aastas maksan 120 eurot. Selle raha eest saaks päästa (või vähemalt üritada päästa) 26 Aafrika lapse elu. Mitte, et SOS Lasteküla laste elud oleks vähem olulised, aga kindlasti ei ole seal tegu elu ja surma küsimusega ja minu 120 eurot aastas ei päästa ühtegi elu, vaid lihtsalt teeb nende elu rohkem elamisväärsemaks. Seega minu praegune annetus ei ole suurt pilti vaadates väga efektiivne.

Aga mis heategevustele on kõige efektiivsem siis raha anda? Vaata siia lehele: http://www.givewell.org/. Organisatsioon Give Well tegelebki heategevuste hindamistega – vaadatakse kui hästi, efektiivselt organisatsiooni juhitakse ning kui asja ette see annetus läheb.

Kui sa oled loomuselt maailmaparandaja, siis ilmselt oled mõelnud ise käed külge panna ja kasvõi Aafrikasse koha peale appi minna. Saad kindlasti põneva kogemuse, aga jällegi ei ole alati kõige efektiivsem lahendus. Inimese elust umbes 80 000 tundi kulub tema karjäärile. Kui tahad oma elu jooksul maailmale maksimaalselt kasu tuua, siis Ghanas koolimaja ehitamise asemel võib olla hoopis kasulikum karjääri teha, saada kõrgepalgaline töökoht ja tänu sellele võimalikult palju raha annetada, et sinu asemel saaks hoopis kaks või kolm inimest koha peal abivajajate juures tööd teha. Karjääri abil heategevuse maksimeerimisele on keskendunud nutika nimega organisatsioon 80 000 hours.

Järelikult kui sul vähegi nutti on, hari ennast ja ürita saada võimalikult kõrgepalgaline töökoht, et seeläbi võimalikult suure summa rahaga võimalikult palju head teha. Ja kui hakkad head tegema, uuri ja mõtle enne, kuidas saaksid maailmale maksimaalselt positiivset muudatust luua. Ole efektiivne altruist!

See postitus ei ole kindlasti ammendav arutelu efektiivse altruismi teemal, vaid pelgalt lihtne sissejuhatus, et inimeste teadlikkust tõsta. Mitmed mõtted on võetud sellest Peter Singeri TEDi ettekandest, soovitan seda kindlasti kuulata. Samuti soovitan vaadata esitlust, mis räägib kolmest võimalusest vaesust vähendada.

Aasta alguses võtsin ma endale eesmärgiks kirjutada siia blogisse ühe postituse nädalas. Ja mitte lihtsalt suvalise postituse, vaid ikka sisuka, huvipakkuva loo, mis väärtust omaks. Vaatame üle, kuidas lubaduste hoidmisega lood senimaani on.

Hetkeseis

Hetkel on käimas ametlikult aasta 42. nädal, seega peaks olema see postitus olema juba järjekorras neljakümne kolmas (sest aasta esimest poolikule nädalale nädala numbrit ei antud). Tegelikult on see alles neljakümnes postitus. Ehk siis senimaani olen 93% oma eesmärgist kinni pidanud. Samas olen siiski 3 ühiku võrra plaanist maas. See ei ole õnneks väga hull, sest aasta lõpuks plaanin ma plaanipärase postituste arvuni jõuda.

Miks ma plaanitust vähem olen kirjutanud?

40 asjalikku postitust 43 nädalaga on minu jaoks tegelikult siiski uskumatult hea tulemus, arvestades, et eelmisel aastal nägi ilmavalgust ainult 22 postitust. Mul on veel mõtteid, millest kirjutada, aga pole aega, et sellega tegeleda. See on tegelikult halb vabandus – meil kõigil on igas päevas 24 tundi ja juurde kuskilt ei saa. Pigem on asi prioriteetide seadmises. Blogi on mulle kindlasti tähtis, aga veel tähtsamad on pere, töö ja piisav puhkeaeg (sest ilma selleta ei saa teistel valdkondadel hästi minna). Alati on võimalik puhkamise arvelt natuke rohkem tööd teha – olen seda teinud. Pikas perspektiivis hakkab sisuloomes sellisel juhul aga kvaliteet ja originaalsus langema – lõpuks pole mõtet sisu postitada, kui see mingitele standarditele ei vasta

Mis edasi?

Edasi on vaja selle aastanumbri sees 13 sisukat postitust koostada. Mul seisab töölaual juba kolmandat kuud ühe laheda tsiklivideo kokkupanek – seal on isegi liikumise pealt “kaameraautoga” filmitud kaadrid (amatöörvideo kohta päris hea!) – olen materjali üle väga uhke, aga selle monteerimine ootab veel õiget hetke. Lisaks tahan kirjutada abistava loo heategevusest ja parimal viisil hea tegemisest. Kõlab ilmselt ebamääraselt, aga valdkond on äärmiselt lai ja põnev.Kokkuvõte

Minu sulg ära väsinud pole ja plaanin käsitleda kaasahaaravaid teemasid. Et minu uute postitustega kursis olla, kirjuta siia postituse alla kasti sisse oma meiliaadress ja saad oma postkasti teavitused uute kirjutiste kohta.

Tarmo Tamm on tegija müügimees. Heas mõttes. Ja raamatut oskab ta ka hästi kirjutada. “Must vöö müügis” on kindlasti kohustuslik kirjandus kõigile müügiinimestele, et olla hea müügimees, kellelt inimesed ka osta tahaksid, aga see on asjalik lugemine ka mitte-müügimeestele. Turundajana ma ise nii öelda rindejoonel ei ole, vaid toimetan pigem tagalas, aga sellegipoolest töötan (metafooriliselt) käsikäes müügimeeskonnaga. Seetõttu on hea omada arusaama, et kuidas müügimehed tööd peaksid tegema ja mis vahendeid heaks müügiks vaja on.

Ja tegelikult teevad müügitööd kõik inimesed. Sa võid näiteks müüa:

-ideed, kuhu puhkama minna või mida õhtul teha;
-ennast kohtingul käies;
-ennast tööle kandideerides;
-oma autot, arvutit, telefoni jne.

Klient võib müügimehele maha müüa ka idee, et tal ei ole seda asja vaja. Tarmo Tamm õpetab selles raamatus, kuidas olla edukas müügimees ja mitte klišeelik nõme müüja, kellelt keegi midagi osta ei taha, vaid just selline asjalik, kes teeb kogu protsessi meeldivaks, nauditavaks. Halva näitena toob Tarmo raamatus välja saates “Üksikvanem otsib kaaslast” osalenud Jaagu abieluettepaneku, mis kõlas umbes nii:

Jaak: “No nii. Otsene vastus. Tuled naiseks või ei tule?!? Ütle ära! Ära mõtle, kohe ütle”
Naine: “Mis sa arvad, mis see vastus on?”
Jaak: “Kust mina tean?”

Ehk siis raamatu on täis soovitusi, mida teha, aga ka neid, mida kindlasti mitte teha. Tekst voolab mõnusalt, sisaldab viiteid ja fakte olulistest uurimustest (väga oluline – kohe on näha, et mees ei tulista puusalt, vaid on tõesti oma müügiteooria läbi mõelnud). Faktid on illustreeritud vaimukate näidetega päriselust.

Paar mõttetera raamatust

Inimesed ei taha, et neile müüakse, aga neile meeldib osta. Seega jäta mulje, et nad ise ostavad (mitte, et sina müüd neile midagi) ja su edukus kasvab.

Müügiinimese eesmärk peaks olema inimesel päev paremaks teha, isegi kui see inimene ei osta. Kui su ainus eesmärk on raha teenida (ja see on sul kogu aeg ka mõttes), siis paratamatult tunneb ka ostja, et müüjal on suurem huvi tehing ära teha ning et talle müüakse, seetõttu tehingu toimumise tõenäosus langeb.

Lugege Tarmo Tamme raamatust täpsemalt, ta oskab teemat väga hästi lahata.