See artikkel ilmus esmakordselt 10/2015 Tehnikamaailmas.

Sügis on käes, suur motohooaeg läbi ja järjest harvemini näeb tänavatel kaherattalisi motoriseeritud sõiduvahendeid. Ilma jahenedes jäävad mootorratastega sõitma ainult vähesed entusiastid. Nüüd on õige hetk ka meil sadulast maha hüpata ning visata pilk mootorrataste statistikamaastikule.

Eestis oli 2015. aasta augusti lõpu seisuga arvel 19 784 mootorratast. Koos peatatud registrikannetega tsiklitega oleks see arv üle 25 000, aga antud analüüsi juures vaatleme rattaid, mis reaalselt ka arvel on ning ringi sõidavad.

Joonis 1. Eestis arvel olevate mootorrataste arv väljalaskeaastate lõikes.

Joonis 1 näitab, et Eesti motopark on pigem uuemapoolne – 55% ratastest on vähem kui 15 aastat vanad. Samas väga uusi – kuni 6 aasta vanuseid rattaid – on meil arvel märgatavalt vähem kui 7-18-aastaseid masinaid. Samasugune trend valitseb ka Eesti sõiduautode seas – uusi sõidukeid ei jaksa või ei soovi palljud osta ja 5+ aasta vanuseid rattad tuuakse Lääne-Euroopast meile teisele ringile. Keskmine väljalaskeaasta on meie vaatlusalustel 1999. Kõige vanem Eestis arvel olev mootorratas on külgkorviga Indian Power Plus aastast 1919.

Minimaalne töömaht on 75 cm3, Dürkopp 10M, kõige suurema mootoriga on Boss Hoss rattad oma 5733 cm3 kubatuuriga. Suurimat võimsust pakub sama tootja ratas, arendades 224 kW. Boss Hoss on mootorrattatootja Ameerika Ühendriikides, mille mudelite jõuallikaks on Chevrolet’ suured V8 bensiiniõgijad. Kõige lahjem kaherattaline, mis siiski mootorratta klassi kuulub, on  6 kW tootev Piaggio NSL 80.

Joonis 2. Eestis arvel olevate mootorrataste keskmine töömaht ja võimsus väljalaskeaastate lõikes.Vasakpoolsel teljel on töömahu, parempoolsel võimsuse skaala.

Jooniselt 2 on näha, et Teise maailmasõja järgsel paaril aastakümnel välja antud ratastel on eelneva ja järgneva perioodiga võrreldes märgatavalt väiksem kubatuur, jäädes 400-500 cm3 kanti. 1984. aastal välja antud Eestis arvel olevate rataste keskmine töömaht hüppab ajateljel kohe üle 700 ja tänasesse päeva edasi liikudes on see kogu aeg pigem tõusnud ning alla 600 pole ühegi aasta ratastel. Eesti tsiklipargi keskmine töömaht on 777 cm3.

Kuigi uuema aja rattad on sama kubatuuri kohta märksa võimsamad kui vanemad, liigub keskmise võimsuse graafik keskmise töömahuga enam-vähem samas suunas. Eestis arvel olevate mootorrataste keskmine võimsus on 53 kW.

Mark
Mootorrataste arv
Honda
3799
Yamaha
3616
Suzuki
2994
Kawasaki
2426
BMW
1008

TOP 5 enam levinud mootorrattamarki.

Kõige rohkem leidub Eestis Honda (3799 tk), Yamaha (3616 tk), Suzuki (2994 tk), Kawasaki (2424 tk) ja BMW (1008 tk) mootorrattaid. Harley-Davidson on kohe BMW kannul 1002 sõidukiga. Honda CB 600F ehk Hornet on vaieldamatult kõige levinum mootorrattamudel, mida Eestis võib teedel kohata – selle esindajaid on arvel 360 ehk pea 2% kõigist Eestis liiklevatest tsiklitest. Arvestades seda, kui killustunud on mootorrataste mudelite kategoriseerimine (enamasti eristab lisaks mudelitüübile veel rattaid nimes ka mootorimaht), on see muljetavaldav arv.

Lisaks bensiinimootoriga kaherattalistele liigub Eestis ringi ka 4 elektrimootori ning 2 hübriidajamiga mootorratast, viimased on küll tegelikult Piaggio kolmerattalised suured rollerid. Külghaagisega mootorrattaid on registris 737, lisaks veel 12 suurema kui 49cm3 mootoriga motorollerit, millele samuti külgkorv paigaldatud on.

Lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et kuigi Eestis väga palju uusi mootorrattaid ei osteta, on meie motopark pigem uuemapoolne, enamus rattaid on pärit sellest sajandist. Kõige levinum mootorratas on Honda Hornet, keskmine väljalaskeaasta 1999, töömaht 777 cm3 ja võimsus 53 kW.