2020. aastal tegin teoks oma esimese suurema mootorrattaprojekti, kus võtsin 2000. aasta Yamaha XJ600 N juppideks lahti, remontisin kõik, mida vaja korda teha oli ning andsin masinale efektse välimuse. Siit postitusest leiad selle projekti põhjaliku kokkuvõtte.

Lühidalt, võtsin sellise veidi väsinud välimusega mootorratta:

…ja tegin temast sellise masina:

Aga alustame algusest, ehk mootorratta ostmisest.

Miks ma endale sellise mootorratta ostsin? Mulle meeldivad vanakooli naked-mootorrattad – ümmarguse esitule, kahe kroomitud summuti ning lihtsa ülesehitusega Yamaha XJ600 N oli just see, mida otsisin. Lisaks oli see müügis megasoodsa hinnaga, mille ma veel madalamaks kauplesin.

Fun fact: täpselt samasugune motikas (ainult et gondliga versioon) oli ka minu õppesõidumootorratas. Vaata rohkem fotosid mootorrattast ostuhetkel ja loe pikemat taustalugu.

Veidi rohkem kui aasta pärast XJ600 N ostmist otsustasin motikale põhjaliku uuenduskuuri anda, sest mitu tehnilist sõlme vajas hoolt ja armastust (karburaator, esiamordid, klapikaanetihend). Lisaks sattusin isetekkelisse miniavariisse: pidurdasin kruusateel õnnetult ja lõhkusin esitule ja veel nipet-näpet.

Nüüd tunduski just õige aeg mootorrattaprojekt käsile võtta. Kuna nagunii läheb juba värvimiseks, siis otsustasin välja mõelda endale hoopis meelepärasema välimuse. Avasin arvutis Photoshopi ja hakkasin võimalikke custom-mootorratta ideid visualiseerima.

Esimene idee

Visuaalse kerguse lisamiseks võiks Yamaha tagaosa maha võtta ja lenksu madalamale tuua. Külje peale võidusõidutsiklitest šnitti võttes numbrimärk ka. Uus tagumine raamiosa võiks täpselt järgida istme kumerusi. Üsna keeruline teostada, aga silmale ilus vaadata. Midagi sellist:

Teine idee

Mis oleks kui kasutaks Yamaha retromaigulist kollast värvi?

Kolmas idee

Proovisin isegi Yamaha speed block võidusõidutriipude ja lisaplastikuga paagi eesotsas cafe raceritele omast horisontaaljoont tekitada.

Neljas idee

Paar kuud idee settis, kuni ühel hetkel tuli mu pragmaatilisem ajupool välja ideega: mis oleks kui jätaks välimuse ümber lõikamata ja mängiks vaid värvide ja maitsekate kleepsudega? Lisaks madalamad peeglid ja valged rehvikirjad.

See idee tundus kõige realistlikum (loe: kõige lihtsam teostada) ja just minu maitse järgi välimus. Nii otsustasingi just selle disainilahenduse kasuks ja ehitamine võis alata.

Rohkem detaile ja tsiklidisaini lühiteooria leiad siit postitusest.

Aeg teha käed õliseks

Seejärel hakkasin mootorratast lahti võtma. Kas teadsid, et mootorratas koosneb lausa umbes 2000 detailist? Juba lahti võtmise ajal hakkasin aimama, et iga töö jaoks plaanitud aeg läheb ilmselt lõhki, sest kõik võtab lihtsalt nii palju aega. Näiteks selles videos nähtud töö tegemieks kulus juba veidi üle 2 tunni (!).

Lisaks tuli ilmsiks, et mitu kerepaneeli on tegelikult rohkem kahjustatud kui ma arvasin ja veel mitu üllatusmomenti.

Et ma pärast oskaksin projektimootorratta ka kokku panna, tegin sadu fotosid eri detailidest – mis kuhu ja mispidi käib ja nii edasi.

Vaata rohkem pilte mootorratta lahtivõtmisest.

Siis võtsin käsile rehvid. Ostsin sobiliku markeri ja tekitasin uutele Pirelli Sport Demon rehvidele valged rehvikirjad. Need lisavad mu meelest mõnusat retro-muskelauto vaibi. Loe-vaata minu rehvikirjade meisterdamist.

Värvimise eeltööd

Värvimise eeltöid tehes avastasin, et paagis on suur mõlk (ja kipsplaadi paksune pahtlikiht). See tuli korda teha.

Samuti andsin relakaga muidu üsna ilmetule esiporikale stiilselt saleda välimuse.

Paaki seest uurides sai selgeks, miks mul ükskord Järvevana teel ootamatult kütus otsa sai. Kuidas see pinev olukord tol korral lahenes ja värvimise eeltöödest lähemalt loe siit postitusest.

Värvimine

Värvimine oli mu jaoks projekti kõige keerulisem etapp. Värvisin esimest korda värvipüstoliga, kõik oli minu jaoks uus. Esimene värvimine oli korralik õppimiskogemus.

Avastasin end öösel kell pool üks värviaurust küllastunud õhku hingamas, kompressor kõrva ääres valjuhäälselt mürisemas ja mind tabas peaaegu et eksistentsiaalne kriis kui läksin õhuvoolikuga värskelt värvitud paagile vastu – F*KK, ma ei taha selle mootorrattaga mitte midagi tegemist teha ja viin kõik jupid lihtsalt vanarauda! Järgmisel hommikult väljapuhanuna need tunded siiski lahtusid ja võisin uhkust tunda, sest tegelikult sai tulemus päris hea.

Mitmed detailid pidin veelkord üle värvima ja siis muutsin oma “värvikambri” strateegiat – kinnise kiletatud ruumi asemel värvisin kuuris lahtise uksega värske õhu käes. Nii värvimise protsess kui ka tulemus said kohe märksa paremad.

Loe värvimisest lähemalt.

Mootorratta kokkupanek

Kui Xj600 N sai värvitud, algas kõige põnevam etapp – projektimootorratta kokkupanek. Ladusin ükshaaval jupid kokku, paigaldasin mõned uue(ma)d varuosad, lisasin kleebised. Vähehvaaval hakkas pusle kokku saama. Absoluutselt meeliülendav oli näha, kuidas mu visioon hakkas aina rohkem reaalsuseks saama.

Rohkem fotosid mootorratta kokkupanekust

Yamaha Xj600 N projekt saab valmis: fotod

Siis kruvisin uued peeglid külge ja minu Yamaha XJ600 N projektimootorratas saigi valmis. Ma ei suutnud oma silmi uskuda: päriselus nägi see projekt veel vingem välja kui Photoshopi versioon.

Kontseptsioon:

Valminud mootorratas:

Iga korralik mootorrattaprojekt väärib korralikku fotosessiooni:

Käisin vastvalminud Yamaha XJ600 N projektimootorrattaga ka VihurMoto koolitusel Aravetel ja Marko Rohtlaan klõpsas sellise ägeda foto:

Vaata kõiki fotosid valminud mootorrattast siit.

XJ600 N projekti valmimise ajaks olin ma aga veidi “metsa poole” pööranud – tahtsin endale (matka)enduurot. Sestap läkski äsja valminud kollane mootorratas suve lõpus müüki. Uueks omanikuks sai Tartus Võru tänaval asuva Karlova Barbershopi omanik. Kui see Yamaha XJ600 N just sõidus pole, siis kaunistab ta tänase päevani Karlova Barbeshopi salongi.

Nädal pärast kollase projektimootorratta müüki ostsin endale 1997. aasta adventure-mootorratta Yamaha XTZ660 Tenere, millest sai minu järgmine projektimootorratas. Aga see masin väärib juba omaette teemapüsitust.