Viimane pingutus – kõik jupid tuleb lihtsalt kokku panna! Näiliselt lihtne protsess tõi sellegipoolest päris palju viperusi!
Kui sa pole mu tsikliprojektist varem lugenud, soovitan alustada esimesest postitusest, kus räägin plaanidest ja näitan pilte kavanditest. Veel võid lugeda, kuidas ma mootorratta juppideks lahti võtsin, rehvikirjad valgeks värvisin, värvimise eeltöid tegin ja värvisin.
Ma tegin mootorratast lahti võttes enam kui 500 fotot, et salvestada, kuidas üks või teine detail kinnitatud oli, aga ikka jäi sellest väheks. Mõnest detailist ei teinud üldse pilti – kuidas oli kinnitatud keti slaider, kas lisaks poldile oli mingi seib ka ? Ilmselt oli, aga kus see seib on? Mis nurga all siduri kaane küljes olev hoob oli?
Mootor peale, 1-2-3!
Mootorit maha võttes polnud delikaatsus oluline – eesmärk oli mootor raamist eraldada. Nüüd aga oli raam värskelt värvitud ja ma ei tahtnud ühtegi kriipsu sinna peale teha. Ülesande tegi keerukaks asjaolu, et mootor on kaalult kobakas ja mõõtudelt suurem kui raami küljel olev avaus. Ehk seda peab kuidagi veidi viltu raami vahele meelitama, samal ajal äärmiselt ettevaatlikult, et mitte värvi kahjustada.
Selle jaoks mõtlesin välja lihtsa ja tõhusa lahenduse: mootori külge kinnitasin külili U-kujulise raua ja selle omakorda tali külge. Nii sain ma praktiliselt millimeeterhaaval mootorit nihutada, ilma et ma endal samal ajal naba paigast peaks venitama. Ja U-kujuline raud võimaldab mul kogu atribuutikat liigutada nii, et tõstesüsteem ei jää motika raamile ette. Mootorratta raami tõstsin vanarauahunnikust leitud käru raamile, et seda lihtsam oleks nihutada. Esimesed testid olid paljutõotavad – mis seal ikka, tõstame mootori paika!
Taliga timmisin kõrgust paika, nihutasin raami lähemale, vaatasin siit ja sealt, et mootor võimalikult sobiva nurga all raami vahele istuks. Ja siis… Kui tundsin metalli metalli vastu hõõrdumas, tuli meelde, et tahtsin raami veel millegi kaitsvaga katta. Noh, et just selliseid olukordi vältida. Hajameelsuse tõttu ilutses raamil nüüd mitmes kohas mahakraabitud värv.
Oeh. Hingasin sügavalt sisse ja mõtlesin, et mis seal ikka, Autovärvid.ee’st saan värviparanduskomplekti osta. Praegune missioon on tsikkel kokku saada.
Katsin siis raami ajalehtedega (mingi kummist asi oleks veel parem olnud, aga mitu kihti paberit käib vast kah) ja asusin uuesti mootorit omale kohale vinnama. Ülesande lihtsustamiseks olin juba eemaldanud klapikambrikaane, sest pidin nagunii selle tihendi ära vahetama. Proovisin ühtepidi ja teistpidi – ei lähe. Proovisin lausa 90-kraadise nurga all mootorit sisse meelitada – ikka ei õnnestunud. See on nagu mustlaslukk – ma tean, et kuidagi peab see ju siia sisse ilma jõuga pressimata minema. Pärast mõningast katsetamist eemaldasin mootorilt veel kütusepumba, sain mõõtmed veidi kompaktsemaks ja nüüd hakkas tunneli lõpus valgus paistma. 5 minutiga oli mootor oma kohal- jess!
Pusle kokkupanek
Nüüd hakkas mootorratas tasapisi oma õiget kuju võtma. Tagasipanekul oli mõtlemisainet palju rohkem kui laialilammutamisel. Iga jupi puhul tuli läbi mõelda, et kuhu täpselt ta läks, mispidi ja mis poltidega. Juhtmekimbud tuli mõned korrad ümber tõsta, sest esialgu sai näiteks valest raamivahest läbi torgatud. Mitte midagi väga keerulist, aga pidevalt tuli telefonis lahtivõtmispiltides surfata ja detaile uurida.
Vanadele juppidele lisaks hankisin ka mõned uue(ma)d osad. Summutid olid veidi räsitud olemisega, üks oli vastu maad lohisedes kogu oma ilu ja sileduse asfaldile maha jätnud. Uued on märksa korralikumad ja nägusamad!
Pidurisüsteem keeldub vedelikuga täitumast
Lõpuks jõudis järg pidurisüsteemi kätte. Kuna ma olin süsteemi lahti ühendanud, siis oli vaja sinna sisse nüüd uus ja värske pidurivedelik sisestada. Vaatasin internetis paari videot – tundus lihtne. Hakkasin siis pihta ja… vedelik lihtsalt ei voola voolikutesse. Teen justkui kõik õigesti, aga ei midagi. Sügisel pidurisüsteem töötas, vahepeal katki ei ole läinud, järelikult teen mina midagi valesti. Võtsin siis jälle interneti lahti ja otsisin lahendust.
Ahhaa! Keegi ütles, et kui pidurisüsteem on tühi, siis ülevaltpoolt ongi seda raske täita. Pigem võiks võtta vooliku ja süstla ning altpoolt õhutusava kaudu voolikud õli täis lükata. Proovin siis seda meetodit. Natuke nagu läks sisse, aga…. jube raske on pressida seda süstalt. Võimatu missioon.
Kui ma olin pidurite kallal juba tunnikese asjatult pusinud, jäin korra piduriõli kanistrit vaatama. Otsides silmadega tekstist fraasi “DOT4” leidsin sealt hoopis teksti “4-stroke”… Miks on piduriõli nõu peal kirjas, et see sobib neljataktilisele mootorrattale? Pidurisüsteemil pole ju vahet, mitu takti mootoris on… Oot, misasja? Silmitsesin seda nõud nüüd hoolikamalt ja – ohhoo – ma üritasin pidurisüsteemi täita mootoriõliga!
Võtsin siis riiulist õige pidurivedeliku nõu ja süsteem täitus ülilihtsalt. Igaks juhuks lasin pidurivedelikku süsteemist rohkem läbi, et mootoriõli jäägid sealt eemaldada. Vahel ikka võib kõige totram tähelepanuviga kohutavalt palju lisatööd ja mahavisatud aega tekitada.
Süütelukk: uue-vana hübriid
Yamaha süütelukk oli täbaras seisukorras. Võti oli paindunud ja süütelukk ise nägi välja nagu võiks ta kohe tükkideks pudeneda. Mõistliku hinnaga uut lukku aga poest ei leidnud. Surfasin siis Aliexprssis mitmed õhtuid ja tellisin lõpuks luku, mis paistis olevat piisavalt sarnane, ainult juhtmeid oli neli, mitte kuus nagu vanal. Eks mõtlen midagi välja.
Kuna elektrisüsteemi muutmine tundus keerukas, võtsin hoopis mõlemad süütelukud lahti ja üritasin vana süüteluku alumist otsa (koos juhtmetega) ja uue ülemist otsa ühendada.
Veidi meisterdamist ja valmis saigi hübriid: uue välimuse ja võtmega süütelukk, mille elektriosa on pärit originaallukult.
Elektriasjadega tegeledes kontrollisin üle ka kõik näidikuploki pirnid ja vahetasin katkised välja. Kuidas pirne testida ilma mootorratta elektrisüsteemita? 9-voldine patarei tuleb appi! Mootorratta elektriskeem kasutab küll 12-voldist pinget, aga ka 9 voldiga lähevad pirnid põlema.
Kleepsutuuning
Üks oluline osa minu motikaprojektist on triibud paagil ja numbrid külgedel. Näitasin oma heale tuttavale disainerile Argole pilte, andsin ette mõõdud ja ta tegi mulle trükifailid valmis. (Muide, Argo on aastaid disaininud autokleebiseid, bännereid ja trükiseid. Kui disainiabi on vaja, siis tema koduleht ja portfoolio on siin: argoruusma.ee).
Trükifailidega läksin JAA Disaini ukse taha kraapima. Nad tavaliselt mootorrattakleebistga ei tegele, aga erandkorras trükkisid mulle kleepsud valmis. Peale selle andsid veel head nõu, et kuidas neid kõige parem peale on kanda.
Nagu ikka, uurisin ka veidi internetist tarkust juurde ja asusingi asja kallale. Esimesena võtsin käsile kõige lihtsama – sirged paagikleepsud. See läks eriti libedalt, tuli vaid kleepsud õigesse kohta sättida.
Küljekleepsude paigaldus nii lihtne enam ei olnud. Suur kleebis tuleb kleepida kolmele kõrvuti asetsevale detailile ja igaühel neist on täiesti erinev kuju ja asusid nad üksteisega võrreldes üsna erineval tasapinnal. Keeruline värk, ma ütlen. Aga mis seal ikka, laenasin abikasalt kleebiste soojendamiseks fööni, tegin kaussi Fairy-vee, et pindasid puhastada ja enne kleepimist niisutada (kleebis ei nakku pinnale nii tugevalt, saab paremini lahti tõmmata) ja hakkasin pihta.
Esimene kleebis tuli… noh, esimese korra kohta rahuldavalt välja, vaid paar korralikku kortsu jäi sisse. Teise kleepsuga mõtlesin paremini oma tegevuse läbi – millal mis tasapinda siluda, millal vahed läbi lõigata jne. See tuli hoopis paremini välja.
Kuna JAA Disain trükkis mulle ühe lisakleepsu, tõmbasin ma esimese kleepsu lahti ja kleepisin selle asemele varukleepsu. Nüüd jäi ka see märksa parem. Mitte 100% ideaalne, aga minu subjektiivsel hinnangul nii 97% ehk amatööri kohta väga hea. Julgen ka edaspidi lihtsamaid kleepimisi ette võtta.
Ja ongi mootorratas koos! Nipet-näpet asju on vaja veel teha-muuta-täiendada, aga ta sõidab ja on suures plaanis täpselt selline nagu tahtsin.
Järgmises postituses (nädala-paari pärast) jagan rohkem fotosid ja teen enne-pärast võrdluse.
Järgmised blogipostitused Yamaha XJ600 N projekti kohta:
Ootad juba järgmist postitust?
Kirjuta siia oma meiliaadress ja saad värsked postitused otse meilile.
Kommentaare ei ole