Ühe disainielemendina tahtsin oma projektirattal näha kindlasti valgeid rehvitekste. Pidasin seda mõtet silmas ka aasta tagasi uusi rehve valides, kuid juba tehases värvitud tähtedega tähtedega rehve siinmail väga ei liigu. Seepärast tekkis idee osta sobivad rehvid ja tekstid hiljem valgeks värvida.

Uutele lugejatele: mul on plaan oma Yamaha XJ600N veidi värskendada ja välimust muuta. Loe esimest postitust, kus räägin plaanidest ja näitan pilte kavanditest. Või vaata teist postitust, kus võtn oma motika juppideks.

Pirelli Sport Demon rehvid olid mõistliku hinnaga, heade näitajatega ja tekstid rehvi küljel olid SUURED.

Kuidas tekst valgeks värvida? Sellega seoses jalutasingi Motoneti uksest sisse ja lahkusin poest valge rehvimarkeriga

PIRELLI SPORT DEMON – 17 tähte. Ja nii kahel rehvil, mõlemal küljel ehk kokku 68 tähte. Iga täht vajab omajagu tähelepanu: esmalt tuleb valgeks võõbata tähe kõrgemale tõstetud ääred, seejärel sisemus. Ja sisemine pind pole tasane – PIRELLI pind on justkui mummuline, SPORT DEMON on triibuline. Selle tekstuuri ja kitsaste sisenurkade maalimine on aeganõudev nokitsemine. Veidi rohkem kui tunni ajaga sain kõik tähed värvitud. Aga…

See rehvimarker ajab asja ära, aga ei kata just kõige paremini, üks kiht jäi tugevalt läbi kumama. Mis seal ikka, võõpasin kõik tähed veel korra üle. Ja siis veel korra. Kolme kihiga jäi juba päris hea tulemus.

Antud rehvimarker on midagi valge tekstikorrektori laadset. Eks näis kui kaua see päris-maailmas rehvil püsib. Ideaalis võiks rehvivärv olla midagi kummikihi taolist (paksem, paremini kattev) – kui keegi teab soovitada, kus saab, siis andke märku (sest kui see peaks ühel hetkel maha kuluma, siis tahan tähed kindlasti uuesti värviga katta)!

Rehvid on tehtud, aga veljed?

Selleks ajaks, kui tähed valmis sain, olin ma rehve ja velgesid juba pea neli tundi väga lähedalt silmitsenud. Rehvid olid nüüd täpselt sellised nagu tahtsin, aga paratamatult jäi silma, et velgede värvikiht on mitmest, väga mitmest kohast kulunud. Ma ei olnud plaaninud velgi värvida, sest kaugelt vaadates tundusin igati viisakad. Nüüd tuli midagi välja mõelda. 

Otsisin üles Tallinna vist kõige asjalikuma autovärvipoe autovärvid.ee ja sealt pakuti mulle välja, et segavad kokku just mulle sobivas toonis värviparanduskomplekti. Väga hea lahendus ju! Mõeldud, tehtud. Tassisin järgmisel päeval ühe oma velje nende juurde, spetsialist pani värvikaartide abil õige tooni paika ja ma lahkusin poest juba pisikese värvitopsikuga. 

Sellega värvimine oli imelihtne – pärast velje puhastamist tuli värv pisikese pintsliga kahjustatud kohtadele kanda. Lähedalt on parandustöö ehk nähtav, aga kui meetri-kahe kauguselt vaadata, näeb väga viks ja viisakas välja. 

Kas suudad leida ülevärvitud kohad velgedel?

Ja siis värvisin ma teist velge… Juba esimeste paranduste tegemisel tundus, et toon on kuidagi tiba teistsugune. “Märg värv ilmselt, kuivades on kindlasti okei,” mõtlesin. Järgmisel päeval nägi velg välja selline:

Või nii… Veljed olid veidi eri tooni. Ehk et mul oli nüüd üks enam-vähem viisakas velg ja üks pigmendilaiguline velg. Siinkohal tegin väikse mõttepausi, et kuidas edasi minna. Laigulist velge ma endale kindlasti ei taha. Kõige mõistlikum lahendus tundus veljed raamiga sama värvi värvida.

Juba järgmises postituses kirjeldangi lähemalt, kuidas värvimisprotsess ja selle ettevalmistused kulgevad.


Vau, sa lugesid terve postituse läbi! Sulle vist meeldivad mootorrattad?

Kirjuta siia oma meiliaadress ja saad värsked postitused otse meilile.