Aasta auto: Volvo XC90

Aasta sportauto: Seat Leon Cupra

Aasta äriauto: Škoda Superb

Aasta pereauto: Renault Espace

Parima disainiga auto: Renault Espace

Aasta üllataja: Kia Sorento

“Väärt igat senti”: Škoda Superb

Kogemus ise oli põnev ja ainulaadne – sain sõita paljude uute autodega, tutvusin autoajakirjanikega Lätist-Leedust ning käisin kohtades, kus varem polnud käinud. Kõik on väga lahe, aga…

Ma ei saa kuidagi nõustuda (teiste) kohtunike arvamusega, et aasta parim auto on Volvo XC90. Muidugi on see väga ilus auto, kasutatud materjalid on nauditavad ning leidub mitmeid väga nutikaid lahendusi, näiteks peaaegu ilma ääreta tahavaatepeegel, mis näeb väga luksuslik välja. Isegi Mercedes-Benz S-klassi tahavaatepeegel näeb Volvo oma kõrval liiga tavapärane välja.

Rääkides hinnast tuleks visata pilk sellele tabelile:

Siin on toodud Top Geari auhindade jagamisel osalenud autode hinnad eurodes (konkreetne mudel + kogu lisavarustus). Märkad midagi huvitavat? Volvo on teistest peajagu üle. Kalliduselt teisel kohal olev Renault Espace on lausa 45 935 eurot soodsam, Renault ise maksab “kõigest” 42570 eurot. Volvo raha eest saaks osta 5,7 Peugeot 208, mis oli testis osalenutest kõige soodsam. Mitte et mul midagi kallite autode vastu oleks. Ma lihtsalt hindan auto headust, arvestades ka tema hinnaga. Volvo on elegantne, ilus, nauditav, aga kui sa gaasi hoogsamalt vajutades seda 2,2-liitrise diiselmootori mürisevat, mitteluksuslikku häält kuuled, siis jääb arusaamatuks, mille eest see 88 505 eurot välja käia tuli. Kuulda on selgelt diislile omast häält ja seda mitte kõige nauditavamas kõlas. Näiteks Audi palju soodsamate autode diislid teevad juba sellist häält, et pead kaks korda mõistatama, kas on tegu siiski bensiinitarbijaga. Lisaks sellele piinlikult sobimatule häälele tekitab suur hinnaerinevus konkurentidega väga ebavõrdse olukorra. Kas Volvo XC90 on hea auto? Kindlasti. Kas Volvo XC90 on oma 88-tuhandese hinnalipikuga aasta parim auto? Julgen selles kahelda.

Mulle avaldas suurt muljet Peugeot 208 facelift oma 1,2-liitrise mootoriga (mis sai muide aasta mootori tiitli). Mürasummutus annab teistega võrreldes soovida, aga mootor on uskumatult hea – see vedas autot oma töömahu kohta eriti vilkalt edasi ning agressiivsemal kiirendamisel kuuleb hääletämbris terav kõrv isegi Mercedes-Benz A45 AMG sarnast mõnusat tasast mürinat. Samuti teeb automaatkast mootoriga väga head koostööd – omadus, mis paljudel uutel autodel puudu on. Jah, kõik automaatkastid saavad käigu vahetatud, aga see tunnetuslik pool – kui ma jalaga gaasi vajutan, kui kaua ma siis ootama pean, et midagi juhtuks; kas vahetused toimuvad sujuvalt; mida teevad mootoripöörded jne – on mitmetel vajaka. (Mulle üldse ei meeldi variaatorkastiga autod – gaasi vajutades hüppavad pöörded üles ja siis auto hakkab justkui kumminööri vedamisel vaikselt järgi kiirendama. Imelik. Harjumatu. Mitte üldse nauditav. Nüüd on mitmed tava-automaadid hakanud sarnaselt käituma…)

Igatahes, Peugeot 208. Sõidutunnetus on selge ja mõnus, auto allub täpselt juhi käsklustele. Peugeot’ näidikuplokk on roolist üleval pool, tänu sellele on rool mõnus sportautolikult väike. Testi kõige soodsamale hinnale vaatamata annab kõik see kokku ääretult hea tunde autoga sõitmisest. Kõlab ilmselt veidi ketserlikult, aga mina oleks parima auto tiitli just Peugeot’le andnud. Volvo hinna eest ostaksin mina näiteks Renault Espace ja sellesama Peugeot 208.

Samuti jääb mulle mõistmatuks, kuidas suutis uus Kia Sorento ära noppida aasta üllataja tiitli. Olles töötanud kunagi Kias Baltikumi turundusspetsialistina, olen ka eelmise põlvkonna Sorentot lähemalt näinud ning minul jäi igatahes üllatusmoment tabamata. Kas uus Sorento on suurem kui eelmine mudel? Jah. Kas uus Sorento on parem kui eelmine mudel? Jah. Maksab rohkem? Rohkem varustust? Paremad materjalid? Jah, jah, jah, aga kõik need muudatused on autotööstuses tavaline osa mudeli evolutsioonis. Kunagine rahvamasside transportija Volkswagen Passat on muutunud pigem ettevõtte juhtkonna preemiumihõnguliseks liikumisvahendiks, BMW 3. seeria on palju suuremaks, kallimaks ja eksklusiivsemaks kasvanud jne. Mind üllatas positiivses mõttes jällegi Peugeot 208, mis ootamatult nii hea oli. Ju siis jäi mul Sorento juures see suur üllatusmoment tabamata.

*pealkiri on minu arvamus ja mitte kellegi süüdistamine. Pigem üritab see kerge intriigihõng lihtsalt sind meelitada kaasa mõtlema:)Täitsa lõppu veel paar pilti:

Valikud, valikud.

Ürituse igapäevane köögipool.

See Renault Clio RS Trophy oli paras paugupill ja väga nauditav sõita. Igapäevaseks kasutamiseks on vedrustus ilmselt veidi liiga jäik, aga need 162 kW ainult 1,2-tonnises autos on väga meeliülendavad.