See artikkel ilmus esmakordselt 4/2015 Tehnikamaailmas.

Eestlastele meeldib ennast teiste eestlastega võrrelda. “Kellel on suurem teler?” “Kas mul on ikka naabrist vingem auto?” “Kellel on pikem… naine?” Tehnikamaailm võttis vaevaks võrrelda kogu Eestimaa autoparki. Avaldame ka, milline on Eesti kõige keskmisem auto.

Võtsime Maanteeameti ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmed pulkadeks lahti ja panime kõigile arusaadavasse vormi kokku tagasi. Kohe saad teada, milline on tegelikult Eesti autopark.

2014. aasta lõpu seisuga on Eestis arvel 552 022 M1-kategooria (neid loetakse sõiduautodeks) sõidukit. Kõige vanim registris olev auto on aastast 1920 (Ford RD), kõige uuem 2014. aasta lõpu seisuga aastast 2014.

Kõige väiksem kilovattide arv Eesti sõiduautode hulgas on 7 – just nii võimsad on 1925. aastast pärit Mathis GM ja 1992. aasta elektrimootoriga Volkswagen Golf. Kõige võimsam Eestis arvel olev sõiduauto on Rootsis ehitatud hüperauto Koenigsegg CCX, mis võib uhkustada tervelt 601 kilovatiga. Huvitaval kombel tuleb kogu see võimsus “ainult” 4,7-liitrisest bensiinimootorist. Eesti autopargi keskmine võimsus on 95 kW (kas sul on keskmisest võimsam?). Diislite keskmine võimsus on 99 kW, bensiinimootoriga autodel 88 kW.

Töömaht

Kõige väiksema töömahuga M1-klassi sõiduk Eestis on SZD RUS ehk invakäru oma 346 cm3 mootoriga (arvel on neid sõidukeid muide ainult üks). Kõige suurema töömahuga sõidukiks on autoelamu Auwärter G. Neoplan 426, millel peal 12-liitrine diiselmootor. Välimuselt näeb see välja nagu suur kahekordne buss (mida ta originaalis tegelikult ongi) – tavainimene seda sõiduautode hulka ei oskaks arvata. Suurima mootoriga tavapärane sõiduauto on Dodge Viper SRT-10, töömahuks 8,4 liitrit. Kui Eesti võimsaim sõiduauto Koenigsegg suudab 4,7-liitrisest mootorist 601 kW välja pigistada, siis Viperi ülisuur mootor toodab “kõigest” 450 kW. Ja veel võrdluseks: autoelamu Neoplani 12-liitrine mootor suudab  206 kW tekitada.

Eesti autopargi keskmine töömaht on 2,0 liitrit, diislitel keskmiselt 2,2 liitrit, bensiinimootoritel 1,8 liitrit. Eesti autopargi keskmine vanus on 12 aastat.

Keretüüpide osas on näha meie praktilist mõttelaadi. Kõige populaarsem on universaal – 187 074 autot ja sinna alla käivad ka (linna)maasturid. Sedaane leidub meil 155 689, luukpärasid 125 604. Meeste kõige lemmikum keretüüp – kupee – reaalsuses aga nii väga levinud ei olegi, sellel leidub Eestis ainult 7212 esindajat.  Lahtiseid autosid leidub meie kliima kohta isegi üllatavalt palju – 3622.

Kõige populaarsemad automargid Eestis ja arvel olevate autode arv:

1. Volkswagen – 77473
2. Audi – 49282
3. Toyota – 41723
4. Ford – 41427
5. BMW – 32405

Esimesel joonisel on ajateljele pandud keskmised võimsused ja keskmised mootori töömahud aastate lõikes. Nagu näha, siis töömaht on ajas pigem langenud, samas võimsusel on olnud pidev tõusutrend. See on üsna loogiline – autotootjatel on pidevalt surve emissioone vähendada ja samas muutuvad mootorid aina efektiivsemaks. 1932. aasta keskmine töömaht on eriliselt suur – 5,4 liitrit. Selline “anomaalia” on põhjustatud faktist, et üle 30 aasta vanuseid autosid on Eestis väga vähe, mitmete aastate kohta ongi ainult üks auto ja see annab ka väga kõikuvad näitajad – nii ka 1932. aastal, kus eriline Nash Ambassador keskmise üles viib.

Teisel joonisel on ajateljel arvel olevate autode arv esmase registreerimise aasta järgi ning lisaks ka uute autode müüginumbrid aastatel 2000-2014 (vanemaid andmeid AMTELil digitaalsena ei ole). Jooniselt on näha, et enamus autosid Eestis on esmaselt registreeritud 90-ndatel või hiljem. Räägitakse, et Eesti autopark on võrreldes teiste Euroopa riikidega üsna vana – paraku ei tõsta seda vanust mitte suur kogus põnevaid uunikume, vaid need vahepealsed – enam ei ole uued, samas ei ole ka piisavalt vanad, et uuesti ihaldusväärseks muutuda. Mida kaugemale ajas vaadata, seda enam erineb arvel olevate autode arv Eestis sel aastal uuena ostetud autode kogusest (ehk siis vanemaid autosid tuuakse rohkem välismaalt sisse). Kasutatud autode välisriikidest Eestisse toomine algab joonise järgi suuremas mahus siis kui autod on umbes 2 aasta vanused – peaaegu uusi autosid märkimisväärselt sisse ei tooda. Suur jõnks on joonisel sees 2008. ja 2009. aasta juures – masu lõi Eesti automüüki väga valusalt ja ka autode arv, mis on esmaselt registreeritud aastatel 2009. ja 2010. on naaberaastatest märgatavalt madalam.

Kolmandal joonisel on välja toodud arvel olevate autode kogused aastate lõikes kütuse järgi. Uued lahendused on ikka veel väga marginaalselt esindatud – hübriidid, gaasi- ja elektriautod on kõik kokku pandud “muu” alla, sest… neid on kokku lihtsalt liiga vähe, et eraldiseisvatena välja tuua. Kui bensiinimootoriga autosid on Eestis arvel 342 tuhat, diisleid pea 207 tuhat, siis muu kütusega sõitvaid autosidon vaid veidi üle kolme tuhande. Bensiin on Eestis kuningas ja jääb veel pikaks ajaks troonile.

Eesti kõige keskmisem (ehk kõige levinumate näitajatega) auto on 2-liitrise bensiinimootoriga universaalkerega Volkswagen aastast 2002, võimsusega 95 kW. Kuidas sinu auto Eesti keskmisega võrreldes tundub?