Tsiklimeeste kohta on rahva seas ütlus: “Küsimus ei ole, et KAS sa kukud, vaid MILLAL sa kukud.” Üldsuse arvates on mootorrattad ohtlikud ja varem või hiljem satuvad liiklusõnnetuse osaliseks. Vaatame Maanteeameti statistikat perioodil 2012.-2016. a. ja selgitame välja, kas juttudel on (faktidega kinnitatud) tõepõhi all.

Enne numbrite maailma astumist tuleb arvesse võtta, et statistika selgitab rohkem kui liiklusuudised üksikutest õnnetustest, ent ei anna siiski täiuslikku ülevaadet. Puudu on õnnetuste täpsemad põhjused, süülisus – kelle süü läbi õnnetus juhtus – samuti suures osas ka vigastuste raskusaste ja turvavarustuse olemasolu (või selle puudumise tõttu tekkinud vigastused). Sellist infot kokku kogutud pole ja seetõttu analüüsime Maanteeameti andmebaasis olemasolevaid numbreid.

Mida rohkem on alal motoõnnetusi juhtunud, seda punasem see on. Ava kaart eraldi aknas

Mis? Kus? Millal?

Juuresolevatele kaartidele vaadates selgub, et motoõnnetusi on registreeritud üle kogu Eesti – alates Narvast kuni Kihnu saareni välja. Rohkem juhtub õnnetusi linnade juures – mida suurem asula, seda rohkem õnnetusi. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähiümbruses on vaadeldaval perioodil teiste piirkondadega võrreldes oluliselt rohkem õnnetusi toimunud. Maanteed, kus võiks suurte kiiruste tõttu justkui rohkem õnnetusi juhtuda, on statistika andmetel pigem ohutumad kohad.

Mootorratastega on liiklusõnnetusi juhtunud märtsist novembrini, “tihedamateks” kuudeks on kolm suvekuud. Ööpäeva lõikes juhtub vähim õnnetusi ajavahemikus kesköö kuni kell 7 hommikul. Kõige rohkem õnnetusi juhtus kell 17-18, just pärast tööpäeva lõppu.

Kõige enam, 113 õnnetuse puhul on liiklusõnnetuse põhjuseks kokkupõrge sõidukiga küljelt. Mootorratta teelt välja sõitmist tuli ette 78, teel ümber paiskumist 73 korral. Kokku on teise sõidukiga erinevatel viisidel kokkupõrkeid 247 juhtumil. Loomaga põrgati kokku 14 korral, jalakäijaga 8 korral.

Kõik motoõnnetused perioodil 2012-2016 ühel kaardil. Sinised täpid tähistavad vigastustega lõppenud õnnetusi, punased märgistavad intsidente, kus hukkus inimene. Kliki täppidel, et vaadata detailsemat infot. Ava kaart eraldi aknas

Võrdlus sõiduautodega

Aastatel 2012-2016  toimus sõiduautodega (M1, M1G sõiduautod ja N1 ja N1G veokid) 5797 liiklusõnnetust, kus sai vigastada 7386 ning hukkus 315 inimest. Mootorratastega (L3e ja L4e) juhtus samal perioodil 466 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 510 ja hukkus 17 inimest. Siit on näha, et absoluutnumbrites on autoõnnetusi rohkem ning nendes saab vigastada ja hukkub rohkem inimesi kui motoõnnetustes. Kuna aga autosid on Eestis mootorratastest kordades rohkem, siis on loogiline, et nendega juhtunud õnnetuste arv on suurem ja absoluutnumbrid ei anna õiget pilti. Seetõttu analüüsime suhtarve.

Eestis oli 2016. aastal arvel 703 151 sõiduautot ja 26 010 (L3e ja L4e kategooria) mootorratast. Arvestades, et sõidukite üldarv viie aasta jooksul suures plaanis väga palju ei muutu, saab nende numbrite põhjal väita, et viie aasta jooksul sattus õnnetusse 0,8% kõigist sõiduautodest ja 1,8% kõigist mootorratastest (oletades, et iga sõiduk sattus õnnetusse vaid ühe korra). Järelikult on mootorrattaga sõites üle kahe korra suurem tõenäosus õnnetusse sattuda.

Igas sõiduautoga seotud õnnetuses on keskmiselt 1,27 vigastatut, mootorrattaga 1,09. Iga 18. autoõnnetus toob kaasa keskmiselt ühe hukkunu, mootorratastel hukkub inimene iga 27. õnnetusega. Põnev fakt – kuigi mootorratta selga istudes on suurem oht õnnetusse sattuda, hukkub ja saab vigastada nendega sõites suhteliselt (ja ka absoluutselt) vähem inimesi. Mootorrattaõnnetustes on harvem hukkunuid ja ka vigastatuid on keskmiselt vähem. Arusaadav, autosse mahub ju rohkem inimesi. Tsikliõnnetuste puhul on enamasti vaid üks vigastatu või hukkunu, aastatel 2012-2016 paraku kolmel korral ka kaks hukkunut.

Aga läbisõit?

Maanteeameti andmetel läbisid sõiduautod eelmisel aastal keskmiselt 16470 km, mootorrattad 2715 km. Seega sõidetakse mootorratastega märgatavalt vähem kilomeetreid ja seda tasub võrdlemisel arvesse võtta. 

Kui jagada liiklusõnnetused võrdselt sama tüüpi sõidukite vahel, siis sõiduautoga juhtub õnnetus umbes iga kahe miljoni kilomeetri järel, mootorrattaga aga iga 151 000 kilomeetri järel. Vahe on 13-kordne ehk iga läbitud kilomeetri kohta on mootorrattal 13 korda suurem oht õnnetusse sattuda kui sõiduautos. 

Mis põhjustab surmasid?

Viimase 5 aasta jooksul  on 13 liiklusõnnetuses surma saanud 17 mootorratturit. 8 sõitjat on manalateele viinud kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, 5 korral on põhjuseks olnud teelt välja sõit. Võib spekuleerida, et sellist tüüpi raskete õnnetuste põhjuseks võis olla liigne kiirus ja/või ühe osapoole valed sõiduvõtted.

Kokkuvõte

Kuigi absoluutarvudes toimub rohkem õnnetusi sõiduautodega, on mootorrattaga sõitmine siiski suhteliselt ohtlikum. Siiski ei ole statistika nii must nagu arvata võiks.  Loo moraal: on, kuidas on, mootorrattaga sõites kanna alati kaitsvat sõiduvarustust ja võta liikluses rahulikult. Ning kindlasti ole valmis teiste liiklejate ootamatu käitumise eest kõrvale põikama, sest mootorratta seljas võib iga õnnetus vigastustega lõppeda.