See artikkel ilmus esmakordselt 5/2018 Tehnikamaailmas.

Eestis vähetuntud Benelli kaubamärk on siin nüüd ametlikult kanda kinnitanud. Mudelivaliku silmapaistvaim esindaja Leoncino 500 tundub olevat hästi läbimõeldud lustisõiduk. Naised arvavad, et see on nunnu. Meeste meelest on see jube äge.

Benelli kaubamärk sai alguse 1911. aastal Itaalias. Kuuekümnendatel aastatel hakkasid Jaapani mootorrattad turgu võitma ja Benelli edulugu võttis hoo maha. Aja jooksul on mootorrattabrändi ostetud-müüdud, tänaseks päevaks on Benelli omanikuks Hiina ettevõte Qianjiang. Sellest suurt osa omab omakorda Volvo emafirma Geely. Nii pannaksegi Benelli mootorrattaid kokku samas tehases, kus mitmed uued Volvodki. Kunagi tootis Benelli ka tulirelvi, aga tänaseks päevaks on see eraldiseisev ettevõte, kuigi sama brändinime kasutatakse edasi.

Tähelepanu detailidel

Leoncino tähendab itaalia keeles väikest lõvi ja seda motiivi on ka mitmes kohas kasutatud, näiteks eesmisel porilaual ilutseb vahva lõvikuju. Väike, aga mõjuv detail! Leoncino nime kandis ka Benelli läbi ajaloo enim müüdud mudel, mida toodeti aastatel 1951 kuni 1972 (ja ka selle mudeli esiporilaualt võis leida vapra lõvikuju).

Uus Leoncino 500 on moodsa vanakooli välimusega ja liigub kaasa scrambleri-trendiga. Leoncino ei ole nii ekstravagantne kui Ducati Scrambler, aga kogu disain on väga hästi läbi mõeldud. Tähelepanu on pööratud detailidele ja kogu kompositsioon on viisakas ja elegantne. Mida ma selle all mõtlen? Lõvikujust juba rääkisin. Tagatuli on pärit justkui luksus-custom-ratta pealt. Ka päevasõidutuli on meeldejääva valgusribaga. Numbrilaud kinnitub tagakiigele ja tänu sellele asub üsna madalal, mõnusalt tagaratta lähedal.

Leoncino 500 maksab grammi alla 6000 euro, mis on uue mootorratta kohta väga mõistlik hind. Võiks öelda isegi, et soodne. Aga kuskilt otsast pole näha, et tegu oleks säästumasinaga. Kõik tundub tipp-topp kvaliteetne, hoolikalt valmistatud.

Tehniline pool

Standardvarustuses on Pirelli Angel ST rehvid. Mootori aju ja ABSi süsteem on Boschi toodang. Kõik muu selle mootorratta juures on Qianjiangi enda toodang. Midagi valmib siiski ka Euroopas – nahast istme kvaliteet olevat Itaalias parem ja seetõttu saadetaksegi need sealt valmiskujul Hiina.

500 cm3 kahe kõrvuti asuva silindriga mootor arendab 35 kW ja 46 Nm. Kaks silindrit on pandud koos samal ajal üles-alla liikuma (kui ühes silindris on töötakt, siis teises on samal ajal sisselasketakt). Selline lahendus peaks pakkuma madalatel pööretel paremat pöördemomenti ja erilisemat häält. Hääl on tõesti huvitav, meenutab BMW boksermootorite tõsist mõnusat mürinat, aga veidi pehmemal moel.

Sobib kõigile?

A2-kategooria mootorrattana on Leoncino 500 eeskätt mõeldud algajale juhile, aga mitte ainult. Tema sõbralik stiil meeldib paljudele ja tegelikult on see jõudluse poole pealt piisav kõigile neile, kes ei plaani maanteel kiirusrekordeid püstitama hakata. 35 kilovatti ei tundu palju, aga suudab üllatavalt hästi masinat ja tema sõitjat edasi liigutada. Leoncino 500 ei ole välkkiire, aga siiski piisavalt tempokas. 4000-6000 p/min vahel saab mõnusalt kulgeda, kõrgematel pööretel võtab masin ka äkilisema oleku. Kasutatav pöördevahemik on nauditavalt lai ja sõites ei pea tihti käiguvahetuse pärast muretsema. Leoncino saab oma kubatuuri kohta hästi hakkama.

Ilmselt mõistliku hinna eesmärgil on mitmed moodsad lahendused jäänud Leoncino 500 peal kasutamata – gaasi ja siduri andmine töötab trossiga, mistõttu ei ole võimalik valida ka erinevate sõidurežiimide vahel. Pole hullu, gaasi-siduri rakendamine on väga kasutajasõbralik, ei mingeid ebamugavaid jõnksutamisi.

Kõik see kokku moodustab atraktiivse terviku, millega on igati tore lustisõitu teha. Tallinnast käänulisi teid pidi Türisalu panga poole sõites tõi kargel kevadpäeval Leoncino 500 mulle küll sooja naeratuse näole.