Kui ma oma Tenere projektimootorratta valmis sain, paigaldasin talle ka GPS-jälgimisseadme. Kohe saad teada, mis seadme, kuidas ja miks paigaldasin.

Paigaldasin oma Yamaha Tenerele Fleet Complete’i GPS-jälgimisseadme MGS30. See on väike ja lihtne väike seade mille võib otse akule ühendada:

Seadme tagaküljel on kahepoolne teip ja sellega kleepisin ta istme alla airboxi peale. GPS-jälgimisseade on nii õhuke, et ei sega kuidagi õhuvõtuava, mille ette ma selle kleepisin:

Kogu paigaldus võttis aega umbes 10 minutit.

Varem kasutasin sõitude träkkimiseks Fleet Complete’i mobiiliäppi, aga see kulutab telefoniakut ja ei ole nii mugav kui eraldiseisev seade. Küll aga saab mobiiliäpist endiselt sõiduinfot näha:

Taustaks mainin ära, et töötasin kunagi Fleet Complete’is turundusjuhina (siis kandis ettevõtte veel Ecofleeti nime. Veel praegugi võib leida nende blogist minu kirjutatud postitusi. Igatahes, seal töötades paigaldasin ka enda autole jälgimisseadme ja sain tunda, kui hea on omada ülevaadet, kus auto hetkel asub või kus käinud on.

Mootorrattale panin ma jälgimisseadme kolmel põhjusel:

1. Abikaasa muretseb vähem. Ma sõidan enamasti üksinda, mitte seltskonnaga. Enamasti sõidan kuskil pärapõrgus kahtlastel kõrvalteedel või mudastel metsaradadel. Kui minuga peaks midagi juhtuma, siis on mu täpne asukoht alati teada. Või kui ma sõidan ja telefoni vastu ei võta, saab abikaasa Fleet Complete’i äpist näha, kas ja kus ma hetkel liigun.
2. Hea viis sõidukokkuvõtteid teha/näha. Pärast igat sõitu saab kaardilt vaadata (nii arvutis kui ka telefonis), et kus täpselt sõitsin, mitu kilomeetrit kokku tuli, kui kiiresti mingis kindlas kohas sõitsin ja nii edasi. Fleet Complete näitab isegi akutaset.
3. Turvalisus. Ma tean, et auto- ja tsiklivargad oskavad GPS-jälgimisseadmete tööd segada, aga KUI keegi peaks mu mootorratta ärandama, siis on vähemalt võimalus, et nad siiski ei loe seda blogipostitust ja ei tea, et seal on GPS-jälgimissüsteem ja ma saan teada, kuhu nad mu retro-Tenere viivad. (Ja kui sa oled tsiklivargas ja loed seda postitust, siis: palun ära varasta mu Yamaha Teneret – see on unikaalse välimusega ehk seda on raske maha müüa ja varuosad pole nii kallid, et see vaeva ära tasuks. Aitäh!)

Kas see akut ka sööb?

Mootorratta GPS-jälgimissüsteemi puhul on üks põhilisi küsimusi, et kas ja kui palju see akut kulutab. Tuleb välja, et kui see seistes pidevalt oma asukoha kohta infot saadab ja su mootorrattal on vana aku, siis kulutab küll jah. Esimesel kasutamise nädalal nägin raportist, et kui mootorrattaga ei sõida, siis iga päevaga kukub akupinge 0,1 volti. Selline olukord väga jätkusuutlik ei ole: ostsin mootorrattale uue aku.

Lisaks palusin Fleet Complete’i spetsialistidel veidi seadistust muuta. Nüüd on nii, et jälgimisseade ärkab liikumise peale – olgu see siis süütega või süüteta (näiteks kui keegi tahab tsiklit salaja kaubikusse veeretada). Muul ajal on seade niiöelda süvaunes ja saadab oma asukohainfot vaid iga 24 tunni tagant. MGS30 GPS-jälgimisseadmel on ka 170 mAh sisemine aku, nii et kui kurikael peaks akujuhtme lahti ühendama, siis suudab see veel mõnda aega siiski oma asukohta edastada.

Esimesed sõidud

Kui mootorratas sai valmis, sõitsin Tartust Tallinnasse. Aga mitte tavalist maanteed pidi, vaid kruusateid pidi (OsmAndi äpis saab teha valiku: eelista kõvakatteta teid). Tartu raekoja platsilt alates tuli ~260 kilomeetrit ja 8 tundi (siin sees on ka lõuna-, ujumis- ja pildistamispausid). Mõnus! Asfalti oli ~10% ja needki vaid lühikesed ülesõidud. Kruusateejupid olid enamasti 1-6 km ja siis jälle ärapööramine ehk koguaeg pidi kaardil silma peal hoidma – igav ei hakanud. Kruusateedel kohtasin päeva peale kokku 5 autot, hea rahulik oli üksinda kulgeda. Sellisel retkel näeb hoopis teistmoodi Eestit: aeg on justkui seisma jäänud (või liigub vähemalt hoopis rahulikumas tempos), vanad tööstushooned, mõned järgi jooksvad talukoerad. Nägin ka teid, mis justkui peaks olema teed, aga keegi pole seal juba aastaid sõitnud, hein on rinnuni ja varsti pole enam radagi näha. Fotojäädvustus päevast:

Äsja kasutasin mootorratast ka üsna praktilistel eesmärkidel: vaja oli sõita Viljandimaale ettevõtte suvepäevadele ja järgmisel hommikul otse Lottemaale (pere tuli autoga otse Tallinnast). Reisi alguses sõitsin paar tundi kruusateedel ja siis väikseid maanteid pidi sihtpunkti. Ka Pärnust Tallinnasse sõitsin väiksemaid teid pidi läbi Vändra ja Rapla. Nüüd saan tänu GPS-jälgimissüsteemile siin blogis kaarti jagada ja ka ise meenutada, soovi korral ka Fleet Complete’i äpis kaardil sisse suumida ja igat lõiku eraldi uudistada.