Sügisel, kui Tenere projektimootorratast hakkasin lahti võtma, võtsin sihiks aprilli keskpaigas projekti valmis saada. Töötunde läks plaanitust siiski kordades rohkem ja kõik sai valmis alles 23. juuniks. Oli, mida lõkke ääres tähistada!

Kui värvitööd said tehtud, siis tundus mootorratas peaaegu valmis olevat – vaja ainult kokku panna. Aga nagu iga töö projektimootorratta juures, võttis ka kokkupanek plaanitust rohkem aega. Muidugi tuli ette ka ootamatuseid. Siin on mõned meeldejäävamad seigad:

  • Proovisõitu tehes avastasin, et muidu viisaka välimusega esipidurid jäid peale ehk esiratas kogu aeg pidurdas veidi. Pidin tellima pidurite remondikomplekti – lisandus mitu tundi tööaega ja nädala jagu varuosade ootamise aega.
  • Esimest korda mootorratast käivitades oli kuulda imelikku kolinat. Esimene mõte oli: “F*kk, mootor läbis uuenduskuuri ja ma tegin selle hoopis halvemaks…” Mõõtsin klapivahed uuesti üle, kõik oli normis. Paar päeva uurisin internetis ja Tenere Facebooki grupis, et milles võib viga olla. Juba langetasin oma ootuseid – kui nii pidi minema, siis las olla – ja kujutasin ette, et sel aastal ma selle tsikliga ilmselt ei saagi sõita. Võtsin siiski klapikambrikaane maha ja avastasin dekompressioonisüsteemi juures ühe plekitüki, mille olin veidi viltu külge pannud (vt alloleval pildil rohelisega viidatud jupp). See hoidis dekompressiooni kogu aeg peal ja põhjustas ka kolisevat häält. Ajakulu uurimistööle ja veaotsingule võib mõõta päevades, lisaks lugematul hulgal kaotsi läinud närvirakke.
  • Esimest korda proovisõitu tehes avastasin, et üle 4000 pöörde kiirendades võtab tsiklil väga järsult justkui hinge kinni ja ta kipub välja surema. Okei, karburaatoris on järelikult mingi jama. Võtsin siis karburaatori maha (see on omaette nusserdamine, sest lahti tuleb võtta airbox, kõik trossid ja voolikud ning ruum karburaatori eemaldamiseks on äärmiselt kitsuke). Lähem uurimine ühtegi viga ei leidnud – kõik membraanid olid korras, ühtegi ummistust ei leidnud, kõik oli reguleeritud samamoodi nagu eelmisel aastal ja siis töötas masin väga hästi. Sellegipoolest puhastasin karburaatori uuesti ära, panin peale tagasi ja proovisin väiksel kruusateel uuesti. Ikka sama jama. Suur soov oli Tenere siiski Lõuna-Eestist Tallinnasse saada ja läksin katsetasin maanteel, et kas ma saan rahulikult sõites alla 4000 pöördega minutis hakkama. Siis oli aga viga ühtäkki kadunud ja pole ennast senimaani uuesti ilmutanud. Ju siis sai ise korda. Täielik müsteerium!

Vaatamata ootamatutele seikadele, lisatöödele ja tagasilöökidele on minu Yamaha Tenere projekt valmis ja näeb välja just selline:

Siin on võrdluseks kõrvuti ka Photoshopitud disain ja päris-elu-foto:

Photoshop:

Valmis projekt:

Paigaldasin mootorrattale ka Fleet Complete’i GPS-jälgimisseadme. Sellest kirjutan lähemalt juba järgmises postituses.

Ei taha järgmisi postitusi maha magada? pane enda meiliaadress kirja, siis saad teavituse kui uus blogipostitus ilmub.