Hea uudis: ma alustan uue mootorrattaprojektiga! Kui kaks aastat tagasi võtsin ma käsile klassikalise naked-stiilis Yamaha XJ600 N, siis nüüd on mootorrattaks (matka)enduuro Yamaha XTZ660 Tenere aastast 1997. Siin postituses räägin paari lausega mootorrattast endast ja mis plaanid mul temaga on.

Yamaha Tenere jõudis mu ellu vähem kui nädal aega pärast mu kollase Yamaha XJ600 N müüki. Meenutuseks ka pilt mu eelmisest projektist (mille kohta võid rohkem lugeda siit):

Eelmisel aastal sain aru, et tahaksin rohkem kruusal ja metsateedel sõita. Oma osa mängis kindlasti ka KTM Adventure Rally Finland, kus hiljuti osalesin. Katsetasin isegi oma XJ600 N’iga kruusateedel sõitmist – mõtlesin, et ehk saab selle rehvivahetusega scrambleriks muuta. Selle mõtte matsin kiirelt maha, sest siledale tänavale mõeldud mootorratta vedrustus ei ole siiski metsaseiklusteks sobilik. Lisaks tegid kruusal sõites plastikud sellist häält nagu plaaniksid varsti küljest lennata. Tekkis selge plaan osta retro välimusega adventure-tsikkel, millel mootor suurusjärgus 600-800 cm3. 90ndate aastate Tenere tõmbas mind just oma retro-dakariralliliku disaini poolest – need kaks ümmargust esituld võitsid kiirelt mu südame.

Nii juhtuski, et kui Tartus oma Yamaha XJ600 N müügilepingule allkirja andsin, siis võtsin ühendust kohe Tallinna lähedal müügis oleva Yamaha Tenere omanikuga. Pärast lühikest proovisõitu, mootorratta visuaalset inspekteerimist ja kauplemist lõime käed ja koju sõitsin juba minu jaoks uue, kuigi 23 aastat vana mootorrattaga. Ma nägin mootorrattas palju potentsiaali, aga oli ka vigu, millega tuli kohe tegeleda:

  • Kett oli nii (ebaühtlaselt) välja veninud, et sõites oli pidevalt tunda jõnksutamist
  • Tagarehv oli väga kulunud
  • Üks suunatuli oli katki
  • Kaks suurt küljeplastikut oli puudu (katki kukutud)
  • Parema peegli kinnitus oli katki

Tegelikult oli väiksemaid vigu isegi veel, aga need on kõik parandatavad. Tänu sellele, et mootorratta välimus on veidi räsitud, võisin ma hoopis julgemalt liival ja kruusal sõita – kõik, mis kukkudes võib katki minna, on juba katki läinud. 

Esimene proovisõit Männikul andis mulle kindlustunde, et olin teinud õige otsuse. Pika käiguga pehme vedrustus on maastikul ülimõnus, liivasel pinnal oli nägu kogu aeg naerul, no nii äge on!

Seejärel said kiirelt tehtud esmavajalikud tööd:

  • uus Continental TKC80 tagarehv
  • uus kett, hammasrattad ja rattalaagrid
  • uus suunatuli
  • paigaldasin kukkumisrauad ja pagasiraamid

2021. aastal sõitsin Tenerega pea igas Eesti otsas, seiklesin Trans Euro Traili radadel ja käisin Artur Kimi enduurosõidukoolitusel (väga hea koolitus ja koolitaja, soovitan kõigile ja lähen ka ise uuesti).

Sügisel jõudsid kohale Inglismaalt tellitud küljeplastikud ja oligi aeg hakata nuputama, milline värviskeem mu Tenerele kõige sobilikum oleks. Selline nägi mu Tenere välja sügisel enne garaaži parkimist kui proovisin uusi värvimata plastikuid külge:

Uue välimuse osas sain inspiratsiooni just neist allikatest:

1. Yamaha Motor Collection Hall Hollandis. Kui ma 2019. aasta sügisel Hollandis Yamaha Motor Collection Halli külastasin ja kunagisi Dakari ralli võistlusmasinaid oma silmaga nägin, siis nakatusingi ma tõsisemalt retro-adventure-motika nakkusega. Just need bensiinilõhnalised ja põlve otsas valmis tehtud seiklusmasinad tekitasid soovi ka ise üle kõrbe või läbi metsa motikaga kimada.

2. Ducati DesertX – piisavalt retro, piisavalt moodne. Ja kaks ümmargust esituld nagu minu Tenerelgi!

3. Deus ex Machina Itaalia esinduse poolt ümber ehitatud uus Yamaha Tenere 700 – valge ja kollase värvi kombinatsioon tundus väga sarmikas. 

4. See Yamaha Super Tenere restomod andis lootust, et veidi iganenud disainiga motikat saab edukalt ka tänapäevasemaks muuta.

Paari päevaga mõtlesin välja 9 minu jaoks huvitavat värviskeemi. Erinevaid graafikaid katsetades hakkas mulle väga meeldima supersuur mootorratta nimi külje peal:

Nende seast valisin lõpuks välja valge-kollase värviskeemi, millel on Tenere nimi megasuurelt küljele kirjutatud:

Lisaks mootorrattale plaanin samasuguse värviskeemiga katta ka kiivri. 

Kiiver hetkel:

Kiiver uue kujundusega:

Peale välimuse on plaanis ka tehniline osa üle vaadata, mootor võtab hetkel liiiiiga palju õli – 1 liiter tuhande kilomeetri kohta(!), aga sellest kirjutan täpsemalt juba mõnes järgmises postituses.

Tahad teada, mis edasi saab?

Kirjuta siia oma meiliaadress ja saad värsked postitused otse meilile. Varsti kirjutan Naked Islandi keevitamiskoolitusest ja mootorratta juppideks võtmisest, remondist ja värvimisest.