Ühe nädalavahetusega sain esmased teadmised keevitamisest ja ka kõvasti praktikat. Proff ei ole, aga keevitusmasinat julgen edaspidi oma projektide jaoks kasutada küll. 

Aga alustame otsast – miks ma keevitada tahan? Väga lihtne: mootorratta juures nokitsedes tekib aeg-ajalt ikka vajadus midagi keevitada. Eelmise projekti juures mõtlesin ma, et võiks raami tagaosa maha lõigata ja saledama kujuga raami asemele keevitada. Läksin siiski lihtsama vastupanu teed ja raamile ümberlõikust ei teinud. Järgmisena läks keevitamist vaja eelmisel suvel kui mu Tenere küljejalg murdus. Siis lasin kodu lähedal Est Coast Customsis jala jälle kokku keevitada. Veel avastasin Tenere summutist paar auku, mille olid tekitanud tagarattast lennanud kivid. Ehk et aeg-ajalt on ikka vaja midagi keevitada.

Ma olin juba varem uurinud, et kus saab õppida keevitamist, aga leidsin vaid mitu kuud/aastat kestvad keevitaja kutsekoolitused. Aga kus siis asjaarmastajad keevitusega tutvuda saavad?! 

Appi tõttab Naked Island! See on uus ja ülilahe koht Põhja-Tallinnas, kus saab rentida lühemaks või pikemaks ajaks töökohta metalli- või puidutööruumis või kasutada täitsa eraldi projektiruumi. Ja lisaks korraldavad nad ka 10-tunniseid koolitusi – ühe nädalavahetusega võid ette võtta näiteks ühe neist koolitustest (tõin välja minu jaoks põnevamad): keevitamine algajatele, sepatöö algajatele, kalasabatapp ehk puutöö 100% unplugged, betoonivalu ja metallivalu kiirkursused. Lisaboonusena tean veel, et varsti avavad nad ka oma värvikambri.

See on ju ideaalne võimalus algajal ise käed-külge-meetodil midagi praktilist õppida! Nii paningi ma end kiiremas korras jaanuarikuus toimuvale koolitusele kirja.

Eeltöö

Mul oli olemas juba ka idee, mida ma seal keevituskoolitusel tahan valmis teha:

  1. Keevitada kinni summutisse tekkinud augud
  2. Teha Tenere jalarauad veidi laiemaks

Nimelt, minu Yamaha Tenere jalarauad on umbes 3 sentimeetrit laiad ja neil tihti püsti seistes on tunda, et toetuspind võiks olla veidi suurem. Ma teadvustasin endale, et minu kui algaja poolt tehtud keevitused ei hakka välja nägema sama ilusad ja 100% korrapärased nagu poest ostetud tootel, aga see on mulle okei. Olgu veidi kodukootud välimusega, aga ise tehtud asja üle on suurem heameel kui poest ostetud valmisasjal. Nii otsisingi ma sobiva metallitüki ja asusin sellest jalaraua hambulist kuju välja voolima.

Kõigepealt puurisin ma hammaste vahelised augud:

Ja siis lõikasin üleliigse metalli ära.

Veidi painutamist ja olidki jalaraua laiendused suures plaanis valmis, vaja ainult külge keevitada ja viimistleda.

Naked Islandi põnev disain

Juba enne koolitusele jõudmist oli tunda, et Naked Island on äge koht ja kõik on hoolikalt läbi mõeldud. Mu arvates on Naked Islandi koduleht eriliselt laheda disainiga, kliki ja vaata!

E-kirja teel saadetud kohaletoimetamise õpetus on läbimõeldult disainitud ja annab võimaluse valida erineva raskustasemega teekondade vahel. Kas valida näiteks romantiline teekond või võtta ette hoopis ekstreemne marsruut?

Keevituskoolitus

Naked Islandi co-working töökojas Laevastiku 3 võeti meid vastu kohvi-tee ja kommidega. Koolitaja Andrei on oma ala proff, ta on keevitajana töötanud juba 12 aastat, nii Eestis kui ka välismaal. Lisaks suurele kogemustepagasile on ta ka muheda jutuga, nii et 10 tundi koolitust kulges väga mõnusas seltskonnas.

Alustasime teooriaga. Andrei tutvustas kolme põhilist keevitustüüpi, tõi välja igaühe head ja vead ning näitas kõik keevitustüübid ka praktikas ette.

1. TIG-keevitus. Lihtsustatult: töötab gaasiga (ehk keevitusprotsess toimub spetsiaalse kaitsva gaasiga ümbritsetult, et keevitus võimalikult puhas tuleks), traati peab käsitsi juurde andma, aga see tundus kõige parem olevat – sai traadi kogust käsitsi reguleerida ja kuumust ka oma käe järgi timmida:

2. MIG/MAG. Töötab gaasiga, masin annab ise automaatselt traati ette:

3. Elektroodkeevitus. Kõige lihtsam keevitusviis, ilma gaasita. Selle eeliseks on see, et saab keevitada õues – kui teistel keevitusmeetoditel võib tuul gaasi ära puhuda, siis elektroodkeevituse puhul seda ohtu pole. Samas jäi see välimuselt kõige rohmakam ja sobib pigem praktilisteks töödeks (näiteks traktori haakeseadmete parandamiseks), mitte mootorratta raami keevitamiseks mõnes nähtavale jäävas kohas.

Minu jaoks oli teoreetilise osa kõige üllatavam infokild see, et keevitamisel on pea võimatu elektrilööki saada. Varem kujutasin ette, et kui maandusjuhe on kehvasti kinnitatud või katsud midagi valest kohast, siis on kohe eluohtlikult megasuur elektrivool mu keha läbimas. Tuleb välja, et see on võimatu. Kui maandus ära võtta, siis võib saada umbes sellise särtsu, nagu välgumihkli süütajalt (kes on ise proovinud, see teab).

Need joonistused tahvlil pole niisama soditud – Andrei õpetas erinevaid metallide ühendamise, vahede täitmise tehnikaid:

Kui teooria põhipunktide üle käidud ja masinad ette näidatud, siis antigi prooviks keevitusmasin kasutada. Esimene kord oli küll kõhedust tekitav, et … kas ma nüüd hakkangi seda ise tegema? TIG-keevitusel suutsin esimesel korral kohe elektroodi metalli külge keevitada. Algaja värk, eksole.

Kui esimesed proovimised-katsetamised tehtud, võisingi hakata päris asjaga tegelema.

Metallitöökoda on Naked Islandis hästi varustatud, olemas on kõik vajalik metallitöö tegemiseks: puurpink, relakad erinevate ketastega, lintsaag, tornid, haamrid, pitskruvid ja muud tööriistad. Lisaks hunnik metalitükke, millest endale meelepärane projekt valmis meisterdada.

Mul olid omad jupid olemas, vaja neid ainult veidi viimistleda ja siis kokku keevitada:

Need augud on summutil vaja täis keevitada:

Täitsa uskumatu oli näha, et metalli saab keevitusmasinaga imelihtsalt sulama ajada – justnagu või. Näiteks see jalaraud sai “veidi” liiga palju kuuma ja nägin oma silmaga, kuidas hambad ümaraks sulasid:

Veel uskumatum oli näha, kui lihtsalt käib keevitamine profi käes ja kui mina võtan täpselt sama masina kätte, siis keevitan niisama oskamatult nagu kaheaastane laps joonistab. Siin on minu poolt keevitatud summuti:

Ja siin on samad augud kui koolitaja Andrei need ise üle käis, et näidata, kuidas proff keevitab – vaata kui ilusalt ühtlane keevitus:

Esialgu tundus, et 10-tunnise koolituse vältel on aega maa ja ilm ning ma jõuan oma keevitusprojektidega ehk isegi liiga lõpule. Tegelikult kulus asjade ära tegemiseks enam-vähem terve koolitusaeg. Ettevalmistus võttis aega, juppide omavahel õigesse asendisse sättimine võttis palju aega, lisaks keevitamine ise ja nii need tunnid läksid.

Laupäeva õhtuks oli igatahes mu summuti paigatud ja laiad jalarauad valmis. Viili ja relakaga tuleb veel neid ilusamaks teha, puhastada ja värvida ka, aga jäin oma kätetööga väga rahule. See imelik hele kiht on ilmselt vana keevituse käigus ära põlenud värv:

Õhkkond koolitusel. Taustal valmib stiilne lillekast.

Ma jäin koolitusega väga rahule. Sain praktilised teadmised ja julguse edaspidi juba ise keevitamist harjutada. Lisaks sain oma mootorratta jaoks mitu juppi parandada/paremaks teha. Kuna mul endal keevitusmasinat ei ole, siis on alati ka variant Naked Islandis keevitamas käia.

Lõppu veel üks vahva fakt – keevitamisega võib päikesepõletuse saada! Muud kehaosad olid mul kaetud, aga kael paljas ja järgmisel päeval oli kael suviselt punane 🙂

Tahad teada, mis edasi saab?

Kirjuta siia oma meiliaadress ja saad värsked postitused otse meilile. Varsti kirjutan oma Yamaha Tenere juppideks võtmisest, remondist ja värvimisest.