Africa Twin on Honda uus matkaratas, mis peaks olema suuteline reisima maailma otsa ja tagasi. Üheliitrise R2 mootoriga Africa Twin on saadaval nii tavapärase manuaali kui ka kahe siduriga automaatkastiga. Ma olen juba sõitnud manuaaliga, videos vaatan lähemalt automaatkastiga versiooni.

Automaatkast muudab ühelt poolt väga vähe, teiselt poolt jälle palju. Sõit on enamvähem sama, ainult ise ei pea sidurdama ja käiku vahetama. Samas on lenksu peal tänu automaadile palju uut. Siduri asemel on seisupidur, sest seismisel käiku sisse jätta ei saa. On erinevad sõidurežiimid. Vasakult poolt saab ise käiku ka üles ja alla vahetada. Ja kui soovid, saad käiguvahetuse üle ainult sina otsustada. Aga ega sellel ilmselt väga suurt mõtet ei ole.

Automaatkastiga versiooni eripäraks on veel G-nupp, mis muudab käiguvahetused veidi kiiremaks, et tagarattal pidevalt vedu peal oleks – näiteks pehmel pinnal mäest üles sõites hea variant. Stabiilsuskontrolli tugevust saab ka muuta või hoopis välja lülitada. Tagumise ratta ABSi saab ka välja lülitada. Ja igasugu elektroonilis abilis on siin veel. Kui need elektroonilised valikud kõrvale jätta, siis automaat ja manuaal nii palju ei erinegi. Automaat on lihtsalt mugavam – ei pea ise käiku vahetama. Hinnad hakkavad 13 000 euro kandist ja see on väga hea hind selliste rataste seas.

Esimese asjana vahetaks ma ära kohe selle tuuleklaasi. Ma olen 186 cm pikk ja tuul kohiseb ja raputab kiivrit juba väikestel kiirustel. Õnneks on kõrgem tuuleklaas lisavarustusena ka saadaval. Africa Twini üheks heaks omaduseks on kindlasti tema hääl. See üheliitrine mootor on kogu pööretevahemikus väga mõnusa hääletooniga. Ma üritasin seda häält ka spetsiaalse helilindistajaga salvestada, aga kuna mul tuulekaitset polnud, mähkisin selle liiga paksu riidekihi sisse ja mootorihääl on videos liigselt summutatud. Järgmises proovisõiduvideos on see juba parandatud.

Ma ei ole väga kruusal ja maastikul mootorrattaga sõitnud, aga Africa Twiniga saan küll kergemal sõidul hakkama, see on ilmselt rattale suureks plussiks. Lahtisel pinnasel sekkub maksimumi peal olev stabiilsuskontroll üsna varakult… aga kui selle tundlikkust vähemaks keerata, käib ka tagaratas vabamalt ringi.

Africa Twin tunneb ennast koduselt asfaldil, kruusal ja ka täisa pehmel pinnasel. Päris mõnus. Mulle Africa Twin väga meeldib. Kui ma kunagi peaksin matkaratta ostma, siis Africa Twin oleks kindlasti väga hea variant. Ma ise eelistaks aga ilmselt manuaali tundub kuidagi harjumuspärasem ja ilmselt kuskil pärapõrgus matkates ka lihtsamini remonditav. Ja selline see Africa Twin lühidalt on. Huvi korral loe ka pikemat lugu, mis ilmus ka 6/2016 Tehnikamaailmas.