Käisin nädalavahetusel telkimas. Ma ei ole väga tihe matkaline ja see on küll põnev, ent samas ka väljaspool minu mugavustsooni. Telgis ööbimine on seikluslik ja romantiline, aga 2 cm paksuse mati peal magamine vajab kindlasti harjumist. Pärast ööd metsas tundus mu tavapärane voodi, mis varem argine, veidi igavgi juba, nüüd uskumatult, pehme, mugav – isegi luksuslik. Ma olin tänu sellele matkakogemusele oma eluga rohkem rahul, õnnelikum.

Mida mugavustsoonist välja astumine mulle (või näiteks sulle) annab?

Kaks asja: 

1. Ma olen uue ja minu jaoks erilise kogemuse võrra rikkam. Minu maailmapilt laienes. Ka teadlased on viidanud sellele, et õnnelikum olemiseks ära osta asju, vaid kogemusi, elamusi, muljeid.

2. Ma hindan oma olemasolevat (argi)elu kõrgemalt. Proovides ajutiselt tavapärasest askeetlikumat elu, pani see mind mu elu tavapäraseid asju (voodi, keskküte, eluaseme laed, mis on kõrgemal kui ~1 meeter) märksa rohkem teadvustama ja nautima.

Kaks soovitust

1. Et olla õnnelikum, tasub teha asju, mis esialgu tunduvad veidi ebamugavad – ületa ennast. Varsti harjud selle uue asjaga ka ära ja sinu mugavustsoon on palju laiem. Taivo Pungas kirjutab sellest teemast ühes oma blogipostituses. Tee endale üleskutse teha iga päev midagi veidi ebamugavat (tee midagi tavarutiinist erinevat, räägi võõra inimesega, tee ära see venima jäänud tööülesanne, millega sa ei taha tegeleda, söö täiesti uut toitu, mine koju uut teed pidi või teistsuguse transpordiga, külasta oma vanemaid või sõpru kui sa neid ammu pole näinud jne).

2. Mõtle aeg-ajalt kõigi nende asjade (ja inimeste) peale, mis su elus on, millega sa harjunud oled ja ole tänulik, et nad su elus on. Mõtle sellele, mis juhtub kui ühel hetkel midagi olulist su elust ära kaoks… ja siis naudi seda rõõmutunnet, et sul tegelikult need tähtsad asjad (kodu, töö, sissetulek, tervis) ja lähedased inimesed siiski veel olemas on.