Sa tahad minna reisile. Kuhu? Tavaliselt minnakse kuskile lõuna poole. Või lääne poole. Või väga kaugele ida poole. Soomes käiakse tavaliselt suusatamas, Jõuluvanal külas või IKEAs  trendikat, ent soodsat mööblit ostmas. Mõttemalle murdes käisin ma Soomes matkaradadel eksootikat otsimas. Ja leidsin ka!

Plaan oli leida Tallinnale mitte väga kaugelt huvitav matkakogemus. Google’i abil leidsin Soomes mitmeid matkaradu ja koos abikaasaga käisingi Kotka rannikul matkarajal ning Repovesi rahvuspargis. Matkaradade kohta on üsna korralik veebileht OutdoorsFinland.com.

Transpordivahendina kasutatav kaubik oli ühtlase ka meie magamiskohaks ja sellisel viisil reisimine lisas grammikese toredust – telki ei pidanud lahti pakkima ja matkama minnes oli olemas kindel “baaslaager”, kuhu sai mittevajalikud asjad ootele jätta. Kui muidu parkisime oma sõiduki looduspargi parklasse (kuskile taha nurka, et oleks piisavalt privaatsust), siis ühe öö veetsime ka Helsinki lähedal haagissuvilate majutusplatsil (või on caravan park’ile parem tõlge olemas?). See oli jälle uus ja huvitav kogemus, haagissuvilarajoonis elamine on omamoodi subkultuur ja minule üllatuslikult on need ajutised ratastel majakesed seal aastaid ühe koha peal.

Soome matkarajad on võrreldes Eestiga väga hästi ette valmistatud: ingliskeelsed materjalid ja kaardid on internetist kergesti leitavad, parkimisplatsid on korralikud, kuivkäimlad on viisakad ja puhtad; rajad on algusest lõpuni korralikult märgistatud.

Soome loodus on Eestiga ühelt poolt sarnane, ent samas ka väga erinev. Näiteks puud on samad – kased, männid, kuused – aga graniit teeb meie Põhjanaabri hoopis omanäolisemaks. Eksootiliseks isegi. Ma tean, et pildid ei anna täiel määral edasi, aga see tõepoolest oli uskumatu, et selline kivine-kaljune maastik on vaid paaritunnise sõidu kaugusel Tallinnast. Kivine pind sunnib puujuured maa peal kasvama ja see annab graniitplatoodele veel eriti põneva omapära. Mitmel korral tabasin end mõttelt, et sellises eepilises looduses tunneks end koduselt kindlasti igasuguste fantaasiaraamatute kääbikud ja võlurid ja hiiglased. Ma ei oleks sugugi imestunud olnud, kui mõni lohe või Põhja konn oleks künka tagant välja ilmunud.

Tavaline matkarada.

Veel graniidist. See kivine pind ei ole tasane, vastupidi – künkaid ja “mägesid” on rohkem ja suuremaid kui meie Lõuna-Eestis. Repovesi rahvuspargis on üks “mägi” 55 meetrit kõrge (suhteline, mitte absoluutne kõrgus!), selle jalamil on suur maaliline järv, mäetipus veel maalilisem vaade. Nõlvadel käivad alpinistid ronimas. Veidi vingem kui Taevaskojas, eksole.

Nagu sa aru võid saada, siis nautisin ma Soome loodust ja sealseid matkaradu täiel rinnal. Tänu geoloogilistele erinevustele ning paremale organiseeritusele on Soome matkarajad väga nauditavad. Lisapluss Soome kasuks: sääski oli vähem, peaaegu ei olnudki, kuigi ma olin kogu aeg metsas ja veekogude läheduses.

Võimalus oli kasutada sellist otseteed…

… mis lõppes jalutuskäiguga järves.

Tahad ka Soome matkama minna? Soovitan otsejoones minna Repovesi rahvusparki, kaardi leiad SIIT. Kaardil on ära märgitud ka vahva transpordiatraktsioon “Fox ferry”, mis kujutab endast kahe kalda vahele veetud trossi, mille abil käsitsi parvega ühelt kaldalt teisele saab. Jälle uus kogemus! Mina tegin läbi ka Mouhu raja (kaart SIIN), mis osaliselt Repovesi rahvuspargist välja jääb.

Kokkuvõte: minge Soome matkama!