See artikkel ilmus esmakordselt 7/2017 Tehnikamaailmas.

Viimastel aastatel mootorrattatootjate seas laineid löönud “juba tehases ümber ehitatud” temaatikaga on kaasas käinud ka BMW oma R nineT mudeliperekonnaga. Käesolevas loos saab selgeks, mis imeloom on BMW R nineT Scrambler.

BMW R nineT

2013. aasta sügisel tutvustas BMW maailmale uut mudelit R nineT. Mudelinimega tähistati BMW mootorrataste 90 tootmisaastat ja tegemist on retrohõngulise tänavarattaga. Mudeli 1,2-liitrine õhk- ja õlijahutusega kahesilindriline boksermootor on pärit eelmise põlvkonna seiklusrattalt R 1200 GS, esivedrustus on laenatud S 1000 RR superbaigilt. Seda on lihtne ümber ehitada – pakutakse laias valikus külgekeeratavaid elemente ja mootorratta tagaosast saab soovi korral suure jupi kerge vaevaga lahti poltida. Professionaalsed ümberehitajad hindavad R nineT’d kui väga head platvormi, millest ainulaadset mootorratast ehitada – tal on enamusest erinev mootoriskeem, klassikaline välimus, ent kaasaegselt vastupidav ja turvaline tehnika (ABS, stabiilsuskontroll, rooliamort jne). See on ideaalne kombinatsioon mootorratta omadustest – (peaaegu) kõik tahavad tsiklit, mis oleks unikaalne ja samas ei vaja pidevalt remonti.

BMW R nineT Scrambler

2016. aastal tuli BMW välja R nineT erimudeliga Scrambler. Scrambleriteks kutsuti eelmise sajandi esimeses pooles mootorrattaid, mis baseerusid tavalistel tänavaratastel, aga olid modifitseeritud sõitmaks eeskätt maastikul. Nii nagu scrambleri-tüüpi mootorrattad on olnud mõnda aega kuum teema ümberehitajate seas, on see trend jõudnud ka tehasetoodeteni. 5/2015 Tehnikamaailmas kirjutasin Ducati retromaigulisest tänavakulgejast, millel nimeks samuti Scrambler. Ka mitmetel teised tootjad on loonud sarnaste joontega mudelid.

Igatahes, R nineT Scrambleriga sain ma lähemalt tutvuda ja proovisõitu teha. R nineT tavamudeliga on Scrambleril palju sarnasusi, aga ka erinevusi. Mootor on sama 81 kW kahesilindriline lamamootor, jõudu kannab edasi ikka 6 käiku ja kardaanülekanne. Kuna Scrambler on tavaversioonist 1700 eurot soodsam, on tulnud teha mõned kärped. Vedrustus on vahetatud soodsama vastu, samuti on pidurid veidi teised. Tahhomeeter on lenksu pealt läinud, kodaveljed on lisavarustuse nimekirjas. Standardvarustuses on Scrambleril Akrapovici kõrgele paigutatud summutid, suurem kliirens, uus iste, kõrgem lenkstang, maastikusõbralikud rehvid (mis on küll lisavarustuses, aga ilma rahata juurde tellitavad).

Välimus

Scrambler on minu jaoks R nineT tavaversioonist märksa silmapaistvam, eriti just õigete lisadega. Et tõeliselt stiilne ja särav mootorrattas kokku saada, tasub kindlasti pruunile istmele ja boksermootorile lisavarustuse nimekirjast seltsilisteks lisada kodarveljed ja nähtava keevitusjäljega alumiiniumpaak. Ilma nendeta võib R nineT Scrambler asjatult teiste tänavarataste halli/musta massi kaduda.
Selline komplekt (just nagu fotodel oleval proovisõidurattal) moodustab äärmiselt nauditava terviku. Mootorratta südameks on külgedelt välja upitavate silindritega mootor, millist päris iga päev ei näe. Suur alumiiniumpaak on visuaalselt Scrambleri keskmeks, nähtav keevitusjälg selle keskel lisab ehedust, sellist ehitasin-selle-enda-kuuris vaibi.

Pressimaterjalides kasutatakse väljendeid “puristlik lihtsus”, “emotsioon” ja “autentsed, traditsioonilised materjalid”. Ma pean tõdema, et R nineT Scrambleriga tutvudes ja sõites tulid ka mul pea samad väljendid mõtteisse. Scrambler (ja ilmselt ka teised R nineT versioonid) pakuvad sõidumõnu ja on ehitatud vastu pidama – mootor on suur ja piisava jõuvaruga, masin on metallist, mitte plastikust. Klassikaliselt lahe mootorratas, mis oma ajatu stiiliga ka 20 aastat hiljem viisakas välja näeb. Selle stiiliga pole õnneks liiale mindud – Scrambler ei püüa liigselt moevooluga kaasa minna, vaid kõnnib oma rada pidi.

Sõidumõnu

Käima pannes teeb boksermootor tõsist häält. Mitte mingit heledalt kriiskava baigi või ülemäära valjult podiseva V2-kruiseri häält, vaid asjalikku, töö tegemisele keskendunud mõnusat mürinat. Umbes nagu sarnased mootorid aastakümneid tagasi tegid. Kiirendus ei ole päris nõelterav, vaid pigem jõuline nagu kuvalda. Aeglane see mootorrattas aga kindlasti pole. Pöördemomendirikas mootor lubab tarmukalt edasi liikuda pea kogu pöördevahemikus. Lahja fuel mappingu jõnksutamist ei ole, ainult sujuv-sujuv sõit, just nagu džentelmenile kohane. Scrambler on stabiilne, piisavalt kõrge, et liikluses üle autode kiigata ja samas ka kurvilisel teel end julgelt tunda. Hästiehitatud scramblerile kohaselt saab ta hästi hakkama nii korralikul asfaldil kui ka maastikul, aga mina nii ilusat mootorratast metsaradadele viia ilmselt ei raatsiks. Kehvadel teedel on Scrambler nauditavalt stabiilne ja silub osavalt konarused pehmemaks. Kõlab klišeelikult, aga selle tsikliga on mõnus sõita nii aeglaselt kulgedes kui ka tempokalt kihutades.

Džentelmenile loodud masin

BMW R nineT Scrambler ei ole mõeldud kellelegi esimeseks mootorrattaks, seda tõestab ilmselt ka hinnalipik (13 250€). Scrambler on pigem inimesele, kes teab, mida tahab ja kellel on piisavalt raha, et oma tahtmist saada. Kui ma peaks elu lõpuni vaid ühe mootorrattaga sõitma, siis BMW R nineT oleks ilmselt minu valik.