See artikkel ilmus esmakordselt 10/2019 Tehnikamaailmas.

Kui palju tehnikat on piisavalt? Yamaha Tenere 700 tõestab, et hea mootorratas ei pea alati nutitehnoloogiast pungil olema.

Mulle on tihti pinnuks silmas, kui tehnika valdkonnas kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhutakse. Mõned aastad tagasi said paljud autod endale puutetundlikud ekraanid, mille abil raadiot ja kliimaseadet kontrollida ning veel lugematul hulgal funktsioone täita. Tihti on neid ekraane ebamugav kasutada ja autoroolis on füüsiline nupp alati parem – ma tunnen seda oma käe all ja võin pilku heitmatagi salongitemperatuuri muuta. 

Mootorratastel on sarnane lugu: igasugu lisafunktsioone, abimehi ja varustust kipub aina juurde tulema. Matkaratastele pannakse peale quickshifterid, sõidurežiimid alates off-roadist kuni ringrajani, käesoojendused, istmesoojendused, kõlarid, automaatkastid ja nii edasi. 

Yamaha on keerukast tehnoloogiast pungil mototurul välja tulnud värske lähenemisega – uus Tenere 700 on varustatud vaid esmavajalikuga. Elektroonikat on võimalikult vähe, et tsikkel oleks võimalikult lollikindel. Püsikiirushoidjat ei ole. Sõidurežiime ei ole. Moodsa ride-by-wire asemel on vana hea gaasitross. Käesoojendusi standardis ei ole. 

Pane tähele, ma ei kurda! Vidinate lisamisega on justkui võidurelvastumiseks läinud ja tore on näha, et mõni uus mudel sellest üldse välja ei tee. Tänu oma lihtsusele on ka võimalikult vähe asju, mis võiks katki minna. 

Mulje on hea!

Vidinatest olulisemad on tsiklil mootor ja sõiduergonoomika ning need asjad on Yamaha hoolikalt läbi mõelnud. Oma kasutatavuse poolest saab seda masinat vastavalt oma soovile liigitada kas suureks enduurotsikliks või kergeks matkaenduuroks, sest Tenere 700 suudab mõlemas klassis piisavalt hästi hakkama saada.

Räägime detailidest. Tenere 700 südameks on juba MT-07 tänavatsiklilt tuntud 689 cm3 kahe silindriga mootor, mis on üsna sõbraliku iseloomuga ja juba madalatelt pööretelt veab rahulikult edasi. Küll aga on gaasi andmine madalatel pööretel veidi jõksutav, seda just väga aeglaselt sõites. Standardsummuti helipilt on üllatavalt jõuline, aga maskuliinsuse lisamiseks saab alati Akrapoviči summuti paigaldada.

KYB vedrustuse amordikäik on ees 210 mm ja taga 200 mm, tunne on pehmem kui enduurokatel. Maastikugurmaanide jaoks võib vedrustus veidi lahjaks jääda, eriti kui pagasiga koormatult agressiivsemalt sõita, mõistliku minekuga ei tohiks mingeid muresid olla. 

Elektroonikast võib üles loetleda ABSi, sissepritse, digitaalse näidikuploki ja laadimispistiku telefoni või navi jaoks. Ongi vist kõik.

Näidikuplokk on motika küljes üsna pehme kinnitusega, nii et sõidu ajal see ekraan loksub kergelt. Tegu võib olla sihiliku disainiga, et pehmendada rappumist (ekraanil oleks justkui miniatuurne amort all), aga kruusateel sõites on näidikute lugemine seetõttu veidi raskendatud.

Kuigi Tenere 700 tundub olevat rohkem maastiku poole suunatud, kulgeb sõit ka maanteel stabiilselt, ei mingit ujumist ega liigset pehmust. Kokkuvõttes on Tenere 700 hea tsikkel motomatkamisega alustamiseks ja muidugi ei ole see ainult algajatele mõeldud. Kui ma oleks praegu endale matkaenduurot ostmas, siis Tenere 700 oleks just mulle sobiv – paras suurus, paras võimsus. 

Tenere 700 on lihtne ja loogiline, mõistlik universaaalne motikas. Mõistlikult võimas ja üsna ajatu disainiga masin, mis tõenäoliselt ka rasketes oludes töökindel on.