Petroolipeadele meeldib autoga sõita – entusiastlikult, kiiresti, kuhu hing ihkab. Kõige frustreerivam osa autosõidu juures on liiklusummikud, tipptunni aeglaselt edasi liikuv liiklusvool. Ka aeglaselt sõitmine võib nauditav olla, aga juhti muserdab suures liiklusvoos pigem olukorra kontrollimatus – ükskõik mida sa ise teed, ei suuda see muuta liiklusvoolu suures plaanis kiiremaks. Masendav. Ja see on paratamatu osa linnas elamise ja sõitmise kultuurist.

Tegelikult ei pea see sõidukite näiliselt lõputus järjekorras ootamine nii talumatu olema, küsimus on pigem perspektiivis. Enamus ummikus istujaid istub oma metall-klaas-kabiinis, kuulab teistest sõidukitest kindlalt eraldatult raadiot, naudib konditsioneeritud õhku ja on kaasliiklejate seas justkui hermeetilises mullis. Kui sa oled tõeline tehnikahuviline, siis sulle pakuvad ilmselt huvi põnevad sõidukid. Arvad, et lahedad autod ja tsiklid ei sõida linnas samal ajal kui sinagi? Eksid! Keera Sky Pluss või Spotify hetkeks kinni ja lase autoaknad alla. Kui su auto on peatunud, siis vaata ringi. Kuula. Sinu ümber käib vilgas elu ja see ei koosne ainult hallidest, hõbedastest ja tumehallidest Toyota pereliikuritest. Jaanipäeva eel käitusin ma justnimelt selliselt ja vähem kui viie minutiga olin märganud Pärnu maanteelt Liivalaiale sõites selliseid liikluskultuuri põnevaid esindajaid:
– 5-liitrise V8-mootoriga erksinine Ford Mustang
– 3-liitrise rida-6-mootori ja shootingbrake‘liku kõvakatusega BMW Z3
– keskealine Ford Transiti buss, mille summuti tagumine pütt vahvasti vastu maad lohises
– rida-3-mootori ja ülihea häälega Yamaha MT-09
– veel üks tundmatu, ent meelierutava väljalaskekõlaga mootorratas
Ma olen selliseid linnadžungli vaatlusi ka varem teinud ja alati on midagi huvitavat. Vaja on lihtsalt oma meeled ümbritsevale maailmale avada ja asfaldisafari võibki alata!