See artikkel ilmus esmakordselt 6/2019 Tehnikamaailmas.
Täna räägime riietest. Täpsemalt sellest, kuidas mootorrattur end nähtavamaks saab teha. Kirjutan lähemalt, milline on minu kogemus silmapaistvate toodetega.
Kuna mootorrattur koos motikaga on visuaalselt väiksem kui auto ja teeb tihti järsemaid manöövreid kui auto, peab ta seetõttu oma nähtavaks tegemisele eriti palju rõhku panema.
Kõige ohutum oleks, kui kogu mootorratas, kiiver ja riided oleksid silmatorkavad. Kõige märgatavam värv liikluses on seejuures neoonkollane. Ohutusele vastandub tihti aga maitsemeel – pikematel sõitudel tahan ma olla hästi nähtav, Telliskivi loomelinnakusse kohvikusse sõites tahaks aga veidi stiilsem olla kui neoonvärvides tee-ehitaja. Minu jaoks on lahenduseks äravõetav vest/traksid. Olen proovinud kolme erinevat toodet ja jagan oma kogemusi.
1. Helkurtraksid (auto- või motopoest, hind ~10 eurot)
See oli minu esimene valik, olen näinud paljusid mootorrattureid helkurtraksidega sõitmas – paistab üsna hästi silma ja tundub parajalt väike kui vaja kotti pista. Paar korda proovisin, aga siis jäid sahtlisse seisma. Miks? Esiteks on neid äärmiselt keeruline selga saada, sest omavahel ühendatud rihmu on palju, õige käeaugu leidmine on tülikas ja rihmad lähevad kergesti krussi. Lisaks on plastikust pingutusaasad liiga suured, nii et sõidu ajal läheb kogu traksisüsteem lõdvaks. Teeb nähtavaks, aga on siiski ebamugav.
2. Tavaline neoonvest (ehituspoest, hind ~5-10 eurot)
Neoonvesti võib proovimiseks võtta ka auto ohutuspaketist. Eredavärvilist pinda on märksa rohkem, aga sõites on ka sel lahendusel nõrk külg. Kuna tavaline neoonvest käib eest krõpsudega kinni ja pole kuidagi pingutatav, siis lappab ja lehvib see sõites nagu tuulelipp. Idee poolest võiks osta hästi paraja vesti, aga ikkagi ei saa see olla piisavalt pingul, et tuule käes lendlema ei hakkaks.
3. Mootorratturi neoonvest (motopoest, hind ~50 eurot)
Kolmandaks ostsin endale REV´IT! Athos Air 2 neoonvesti. Võrkkangast vestil on külje peal venivad osad, et paremini seljas istuks, eest käib lukuga kinni ja üks põuetasku on ka. Suuruse valisin just endale sobiva ja tänu venivatele osadele istub suurepäraselt. Lihtne selga panna ja ära võtta. See on hetkel mu lemmikvest. Üks probleem siiski on – materjal. Kui selle külge krõps kinni jääb, siis ära tõmmates hakkab kangas narmendama, muutub topiliseks. Kahjuks on just motoriietel selliseid krõpse väga palju – jope, püksid, kindad, saapad. Nii et minu paar kuud kantud vest narmendab juba mitmest kohast. Väga hullu pole, aga lähedalt vaadates näeb inetu välja.
Variante on mitmeid, päris ideaalset lahendust ma veel proovinud pole. Kui nüüd leiaks ühe venivate külgedega neoonvesti, mis vastupidavamast kangast oleks…
3 kommentaari
Päris palju sõltub rattast ka. Suure matkaratta klaasi taga ei pruugi traksid eriti näha olla. Valge või neoonkollane kiiver paistab kõige kaugemale. Sõltuvalt ratta ja varustuse värvidest võib lihtne neoonkollane kiiver päris stiilne olla isegi, aga ka valge on hästi näha ja samal ajal kannatab Telliskivisse minekut 🙂
Nii on jah – mootorratas ja kiiver on ka väga olulised kohad. Vesti eeliseks on see, et vajadusel saab selle seljast võtta kui mõnel hetkel on testsugust stiili vaja 🙂
Kui kellelgi vaja peaks minema, siis jagan hea meelega laiali vähemalt 3 komplekti pakendis trakse… Mul on kodus Kultuurse Motobande 10 reisist vähemalt sama palju erinevaid helkurveste, millel selja peal tuuril osalenute väärtuslikud autogrammid. Alustasime roheliste ja eest krõpsudega, hiljem jätkasime oranžidega ning tõmblukuga mudelitega. Alati oli nutikas üks alumine nurk suure haaknõelaga jope külge kinnitada, et tuulega ülespoole tikkuma ei hakkaks:). Vaatamata sellele rikkalikule ning värvikale kollektsioonile tellisin USA-st (!) hiljutiseks motoreisiks Portugali ja Hispaaniasse elastsed luku ning mitme taskuga PUNASED vestid. Mulje oli väga hea, mudel vastupidav, silmatorkav ja eristuv:). Kindlasti kasutame järgmisel hooajal veel! Videos ja piltidel on neid veste näha instas #mart.mikk ja #minumoto