Ma olen Tehnikamaailma, oma blogi ja Wroomer.ee jaoks testinud päris palju uusi mootorrattaid. Iga mootorratta puhul üritan ma välja mõelda, kes on selle sihtgrupp ehk kelle jaoks see ratas ideaalne on (nagu turundajatel kombeks). See on alati väga lihtne olnud. Palju raskem on leida rataste halbu omadusi. Kui keegi ütleb, et see või teine ratas on halb, siis pigem antud mudel lihtsalt ei sobi talle – kellegi teise jaoks on see just täpselt sobiv. Seega kui ma suudan leida igale rattale potentsiaalse omaniku, siis on halbu omadusi äärmiselt raske leida, aga iga ülevaade võiks välja tuua plusside kõrval ka miinused. Sarnane olukord on automaailmas, tulemuseks on see, et kurdetakse ainult kahe topsihoidja üle või et nutitelefoni pole võimalik täpselt käigukangi kõrvale panna.

Endal hakkab ka juba piinlik kui ma lugu loo haaval kirjeldan järjekordset prooviratast kui ideaalset kaherattalist X tüüpi inimesele. Kuskil peab olema ju halb mootorratas ka, mis kellelegi kõige sobivam ei ole ja tõesti ebaõnnestunud on!?

Viimati sõitsin Kawasaki Vulcan S’iga. See on selline üleni must madal kruiser, esmapilgul tundus tavaline rahulikult-kulgeja. Esimesel paarisajal meetril läks mul tuluke peas põlema – ahhaa, sellel on selgelt liiga vähe jõudu, madalatel pööretel ei lähe üldse edasi nagu kruiser peaks edasi minema. Või siiski… Siis proovisin kruiserile ebaharilikult kõrgeid pöördeid rakendada ja Kawasaki tšakrad avanesid. Selle ratta R2-mootor on pea sama, mis sportrattal Ninja 650 – tsikkel hakkab alles 4-5 tuhande pöörde pealt elama ja piiraja sekkub alles 10 000 pöörde peal minutis. Minu esialgsest pettumusest (ja rõõmust, et leidsin kehva ratta) sai hoopis imestus ja järjekordne äratundmine, et ka Vulcan S on hoopis palju vingem kui teised tavalised kruiserid. (Mu tuttava tuttav ostis just selle ratta ja on väga rahul.)

Aita mind – kui sa tead mõnda (uut) mootorratast, mis on tõeliselt halb, kehva vastupidavuse või muu poolest mitte kellelegi sobiv, siis anna sellest teada siin loo all kommentaarides.