Ma olen oma elus paljudest autodest unistanud, eriti oma koolipõlves. Unistuste autod on masinad, mille omamine pole enamasti kunagi kuidagi praktiline, aga hing ikkagi ihkab nende järgi. Enamasti on need minu jaoks olnud kahe uksega tagaveolised kupeed: klassikaline Ford Mustang, viienda põlvkonna Ford Mustang, Pontiac Firebird Trans Am, Mazda RX-8, Ford GT ja nii edasi. Väga hästi annab mu kunagist automaitset edasi see gümnaasiumi ajal minu toa seinal olnud kollaaž, mille mõne aasta eest vanematekodu pööningult taasavastasin:

See artikkel ilmus esmakordselt 7/2017 Tehnikamaailmas.

Kui sul on umbes 30 000 eurot ja sa tahad osta endale sportliku auto, siis mis see kõige õigem valik on? Volkswagen Golf GTI? Toyota GT86? Mõni Ford Focuse käredam versioon? Škoda Octavia RS? Võib kah, aga rohkem elamusi pakub ilmselt kahekohaline Mazda MX-5 RF.

Loe edasi

Ma ostsin endale hiljuti auto. Volkswagen Tourani. Ja ma ostsin selle rohkem kui 20 000 eurot soodsamalt kui selle täishind koos lisavarustusega on, kasutades üht kavalat nippi (täiega clickbait algus, eks?).Loe edasi

6 aastat tagasi töötasin ma Kias turundusspetsialistina. See oli minu jaoks esimene “päris” töökoht pärast ülikooli ja andis mulle ääretult palju vajalikke kogemusi – sain juhtida turundust kogu Baltikumis, koostööd teha Eesti suurte reklaami- ja meediaagentuuridega, käivitada Baltikumi Facebooki lehed, käia ajakirjanikega uute autode lansseerimisüritustel välismaal ja luua palju kasulikke tutvusi. Autod on mulle kogu aeg meeldinud, seetõttu oli eriti tore igapäevaselt selles maailmas toimetada.

Loe edasi

Kui minu praeguse auto remont ootamatult pikemaks venis, andis Info-Auto mulle üheks päevaks asendusauto – Ford Mondeo. Olen aeg-ajalt kaalunud uue auto ostmise plaane ja Mondeo on ka sealt läbi käinud. Mitte küll väga tõsiselt, aga siiski. Igatahes sain nüüd võimaluse see linnasõidul ära proovida.

Loe edasi

Täna pidi olema eriline päev. Võiks öelda isegi, et elu muutev. Noh mitte päriselt, aga kindlasti ainulaadne. Pealkiri on ilmselt veidi segane, aga ma kohe selgitan. See koosneb kolmest osast, mida ma tahtsin täna kokku viia üheks eriliseks seikluseks:Loe edasi

 Nädalavahetusel toimus Tartus Eesti ainus automess Motoshow 2016. Käisin seal kohal ja tegin mõned fotod ka. Üritusel oli sadu uusi ja vanemaid autosid, suuri ja väikseid, kindlasti leiab Delfist ja muudest portaalidest ka põhjaliku ülevaate, et mis kohapeal toimus. Mina teen aga veidi subjektiivsema ülevaate eredamatest eksponaatidest, mis minu objektiivi ette sattusid. Ja kuna paljud autod olid kaunistatud auhinnakarikatega, siis mõtlesin, et miks mitte ka ise mõni uhke tiitel laiali jagada. Nii et siit tuleb Mihkel Külaotsa Motoshow 2016 Mitteametlik Auhinnasadu!

Põnevaim esistange

Ilusaim Porsche

Katkiseim Porsche

Kõige rohkem seiklusi läbinud maastur

NB! Selle autoga seoses soovitan osta ka Väino Laisaare raamatu “4×4 reisid – elu läbi kolme silma“, mina juba ostsin.

Parim pagasnik

Kõige kunstipärasem foto Motoshow’l

Ja see professionaalselt restaureeritud Volvo P1800 ise on ka üsna viisakas.

Auhinnatuimad vedrud

Need punased vedrud on kahepeale kolm karikat noppinud – pole paha! Või nii vähemalt tundus, ma väga palju ei süvenenud sellesse teemasse.

Ilusaim vene auto

See Volga on kaks korda paremas konditsioonis kui kunagi tehasest väljudes. Tahan aeg-ajalt endale ka sellist, aga siis tuleb mulle meelde, et sellel on ka nõukogude-aegne kvaliteet…

Parim autoportree

Kõige vähem huvilisi ligi meelitanud eksponent

Sorry, Eesti Vähiliit. Tegelete õige ja tänuväärt asjaga, aga kui kõrval on põnevad masinad (vt teisi auhinnasaajaid), siis jalutavad inimesed Mammograafiabussist ringiga mööda. Soovitus järgmiseks aastaks: jagage õhupalle või loosige välja sõit vormeliga vms. Kindlasti tõstab külastatavust.

Kõige rohkem huvilisi ligi meelitanud eksponent

Kahes kõrvuti olevas autos pannakse käima veidi muusikat meenutav müra – võidab see, kes teeb valjemat müra. Rahvas on vaimustuses.

Parim kleepsutuuning

Kortsus kleepsud panevad kõik automaailma inimesed kulme kortsutama, aga kuna tegu on 4×4 autoga, siis ehk lisabki kerge korts küljel seikluslikkust, mehisust ja teisitimõtlevust?

Hashtagi eripreemia

Kui ma saaks, siis paneks selle auto küljele kaks hashtagi: #ostsinliigalühikesedvedrud ja #ostsinliigalaiadveljed. Esimese põlvkonna Golfid on muidu väga lahedad, paneks kohe Instas ja Fesaris laigi kirja.

Parim tsiklitransport

“Kõige rohkem lõbu kilogrammi kohta” eripreemia

Nutika tootearenduse eripreemia

Parima Ford Mustangi eripreemia

Info-Auto boksis oli väljas ka uus Ford Mustang, mis on turvalisem, võimsam, kiirem jne, aga see 60-ndate lõpu SportsRoof versioon on lihtsalt palju lahedam.

Nutika turunduse eripreemia

Miks maksta tuhandeid eurosid messipinna eest kui koht parklas maksab vaid 3 eurot? Info-Auto mõtles samamoodi ja parkis uhiuue Volvo XC90 esimesele kohale piletikassa kõrval. Nutikas lahendus. Ja auto ise on ka ilus (sain seda 15 minutit piletisabas seistes imetleda).

Teise turunduse eripreemia saavad surfiliputootjad, kelle toodangut oli Motoshow’l vähemalt sama palju kui autosid (vaata kõige esimest pilti postituse alguses).

Vaikusehetk oli kestnud juba mitu minutit. “Me mõlemad teadsime ju, et see juhtub. Et ühel päeval ma vahetan töökohta ja sinu ja minu teed lähevad siis eri suundades…” Olin pidamas keerulist hüvastijätuvestlust oma truu töökaaslase, peaaegu et hingsugulasega. CC oli mu ametiauto.

CC oli uhke esindussedaan, sündinud küll Ameerikas, aga juured ulatusid tegelikult Saksamaale, esindussedaanide Mekasse. Tal oli alati tõsine, veidi kurjakuulutav ilme, mis kõrvalt vaadates tundus isegi brutaalne, samas sees istudes oli ta väga mugav ja pehme, hellitades oma juhti võimsuse ja kõikvõimalike elektriliste abimeestega. Piinlik vaikus. Üritasin olukorda kuidagigi paremaks teha. “Mäletad, kuidas me sünnitusmajja kihutasime, huilgav rase naine tagaistmel?” Toredad ajad. Et vaikust lõhkuda, jätkasin: “Sa jääd mulle alati meelde kui minu esimene tagaveoline keskmisest võimsam auto. Tänapäeval ei leidu selliseid just väga palju ju… Ja ehk ükskord ostan ma su endale päriseks.” Tegelikult ma teadsin, et kui ma isegi peaks temasuguse ostma, siis ei oleks see kindlasti täpselt see sama auto. Võib-olla välimuselt küll, aga VIN-kood kere küljes erineks. Ka CC teadis ilmselt seda.

Oli veel üks hell teema, mille pidin südamelt ära saama. Tundsin, et olin oma sõpra reetnud, tähtsal hetkel selja pööranud. “Ma tahtsin vabandust paluda, et ma sind enda pulmaautoks ei võtnud. Kindlasti sa oleks selles rollis väga hästi hakkama saanud, aga see Cadillac… ta oli suurem ja võimsama mootoriga. Ja pulmade jaoks sobivama värviga…” Auto ilme oli endiselt muutumatu.

Pulmad on kaunid ja rõõmsad üritused. Nii peaosalised kui ka külalised panevad selga ilusaimad riided ning valivad ennast täiendama põnevad aksessuaarid. Kui naistel on lisaks kleidile võimalik end täiendada veel käekoti, kõrvarõngaste, soengute ja kingadega, siis meestel on võimalusi veidi vähem – kõrgeid kontsi enamasti alla ei pane, kotti pole vaja. Mantsetinööbid, rinnarätt… ongi kõik?

Kui Mairi ja Risto mind ja mu abikaasat enda pulma Vihula mõisas kutsusid, üritasin veidi raamidest välja mõelda. Mõisapulm, aksessuaar, esinduslik… näiteks auto, millega pulma minnakse? Tundus hea mõte. Pulmaminekuautole on aga ka teatud nõuded:

1) See auto ei tohi olla liiga väljapaistev. Kui ma saabuks pulma kiiskavpunase 6,2 liitrise V8-mootoriga Chevrolet Corvette’iga, siis tunduks see paratamatult liigse edvistamisena

2) Auto peab olema soliidne, hea väljanägemisega, just nagu kvaliteetne ja hästi istuv pintsak.

3) Samas peab see olema midagi erilist – oma igapäevariietega ma pulma ju ei lähe, seega, kui on võimalus autot valida, miks piirduda keskpärasega?

4) Mõis ja Vana Maailma autod käivad hästi kokku. Sorry, Jaapani ja USA autod.

Sobiva auto leidsin Silberauto valikust ja minu pulmaaksessuaariks sai metallikhall Mercedes-Benz E-klassi kupee. Fakte ma siin (palju) pilduma ei hakka, piirdun vaid sellega, et 2-liitrine bensiinimootor arendab 135 kW võimsust ja tal on peal AMG disaini- ja seadistuspakett. Muud faktipõhist infot saab Silberauto lehelt. Räägime edasi emotsionaalsest poolest.

E-klassi kupee vastas täpselt minu ootustele pulmaminekuauto osas – see on eriline, samas mitte liigselt tähelepanu tõmbav. 135 kW viib masinat piisava tempoga edasi, samas kütusekulu on üsna mõistlik ning summutitest kostuv hääl on täiesti tavaautolik, mitte vali, võrisev, elajalik, tähelepanumaias. Auto salongist õhkub luksuslikkust – materjalid on kvaliteetsed, sportistmed pakuvad mõnusat külgtuge, ent on äärmiselt mugavad; punased turvavööd on üks väheseid märke ekstravagantsusest.

Väike kõrvalepõige E-klassi juurest üldiste autoturu trendide juurde. Paljud autotootjad üritavad oma autosid “ägedamaks” teha, keskendudes kvantiteedile, näitajatele nimekirjas. Seetõttu võib neil olla faktiliselt mitmeid muljetavaldavaid asju, mis reaalses elus ei ole üldse muljetavaldavad. Viimastel aastatel on suureks trendiks puutetundlikud ekraanid ja kõige seadistamine (kliimaseade, raadio jne) läbi selle. Enamasti on see kasutamiskogemus äärmiselt ebamugav, eriti odavamapoolsetes autodes. E-klassi kupee juures on igati tervitatav, et kliimaseadme kasutamiseks on olemas eraldi füüsilised nupud ja ka raadiojaama muutmine käib nuppude abil, kuigi on olemas suur ekraan (mis ei ole muide puutetundlik). Ka auto käivitamine käib võtme keeramise abil. Back to basics. Mitte, et Mercedese puhul oleks tegu iganenud tehnoloogiaga – tundub lihtsalt, et Saksamaa meistrid teavad, mis on hea. (See keeratav võti näiteks on digitaalne ja väga keeruline-turvaline.)

Põnevaid detaile on autos mitmeid. Autosse istudes liiguvad turvavööhoidjad õla juures ettepoole, et oleks kergem (punane) turvavöö kätte saada. Ustel on enamasti peidus olevas kohas poleeritud metallist plaadid (vaata pilti, siis saad aru).

Ei mingit B-piilarit!

Sõit Mercedes-Benz E-klassi kupeega oli äärmiselt nauditav. Teel Tallinnast Vihula mõisa saab sõita nii “kiirteel” kui ka tõeliselt käänulistel kõrvalteedel. Kiirteel oli sõit uskumatult vaikne, justkui eksklusiivses sigarisalongis, kus ainsaks müratekitajaks on vaikne taustamuusika ning kohaolijate jutusumin. Käänulistes kurvides käitus auto stabiilselt ja oleks võinud veel kiiremini/sportlikumalt sõita, aga see pole tegelikult ju pulmaminekuauto mõte. Vähemalt mitte sel päeval. Nii linnas kui maanteel kiirendas auto väga esinduslikult – võiks mööda kihutada pea kõigist autodest kui ainult sooviks. Aga see pole mingi 86. aasta 3. seeria BMW, mis igal ristmikul ennast tõestama peab.

Pulm oli ka väga tore, veelkord palju õnne Mairile ja Ristole! E-klassi kupee oli hea ka valik. Aitäh Silberautole, et mulle sellise põneva pulmaaksessuaari laenasite. See E-klassi kupee on umbes selline auto, mille võiks osta siis, kui lapsed on juba suureks kasvanud ja otsid keskmisest mõnusamat autot naisega kahekesi ringi liikumiseks. 16 aasta pärast ehk mõtlen selle ostmisele isegi.

Olen kirjutanud erinevatel autoteemdael, näiteks SEB Foorumis auto värvi valimisest; asjadest, millele auto ostmisel mõelda; Tehnikamaailmas auto ülalpidamiskuludest ja ilmselt tänu sellele kutsus ka Ene Veiksaar mind Vikerraadio “Huvitaja” saatesse rääkima viiest asjast, millest auto ostmisel mõtlema peaks. Kaamera ees olen ma juba seisnud, aga raadios rääkida oli minu jaoks esimene kord. Päris põnev oli! Loodetavasti saab veel sel aastal mind uuesti raadios kuulda.

“Huvitaja” saade, kus ma räägin viiest asjast, millele auto ostmisel mõtlema peaks, saab kuulata SIIN (minu teema jaoks keri umbes 36:40 peale).